Tallinn täna ja homme

Dmitri Brunsi raamat „Tallinn täna ja homme” on ülevaade pealinna kujunemisest ja arengust 20. sajandi keskpaigas. Kuigi Tallinna nägu määrab paljuski keskaegne vanalinn oma tornide ja müüridega, rõhutab autor, et pärast Teist maailmasõda muutus linn kiiresti – enamus uusi elurajoone kerkis just neil aastatel. Bruns kirjeldab, kuidas sõjajärgsel ajal hakati rajama suuri elamupiirkondi, nagu Lasnamäe, Kopli ja Pelgurand, ning kuidas tänavapilti hakkasid kujundama kõrged kortermajad ja uued magistraalid. Raamat ei piirdu ainult olemasoleva linnaruumi kirjeldamisega, vaid vaatleb ka kavandatavaid arenguid, andes sissevaate linnaehituse tulevikuvisioonidesse.

Teos on ühtaegu nii ajalooline kui ka tulevikku vaatav. Bruns rõhutab, et Tallinna areng ei toimu isoleeritult, vaid osana laiematest linnaplaneerimise suundumustest. Tornkraanade, uusehitiste ja ulatuslike plaanide kirjeldus annab pildi ajastust, mil moderniseerimine ja industrialiseerimine muutsid kiiresti linna struktuuri ja ilmet. Raamatus käsitletakse nii arhitektuuri, elamuehituse kui ka linnaruumi funktsionaalsuse teemasid, pakkudes lugejale terviklikku arusaama Tallinna linnaplaneerimise loogikast 1960. aastatel.

Dmitri Bruns (1929–2020) oli eesti arhitekt, linnaplaneerija ja publitsist, kelle tegevus mõjutas oluliselt Tallinna kujunemist. Ta töötas aastakümneid Tallinna peaarhitektina ja oli seotud paljude oluliste arenguprojektidega, sealhulgas uuselamurajoonide rajamise ja vanalinna kaitse korraldamisega. Bruns püüdis ühendada modernse linnaplaneerimise põhimõtteid kultuuripärandi säilitamisega, mis tegi temast ühe olulisema sõjajärgse linnaehituse kujundaja Eestis. Raamat „Tallinn täna ja homme” peegeldab tema soovi avada linna arenguprotsesse laiemale lugejaskonnale ja tutvustada tulevikuplaane, mis toona määrasid Tallinna tänase ilme kujunemise.