Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918-1940

Dmitri Brunsi raamat „Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918–1940“ on põhjalik uurimus, mis käsitleb Tallinna kujunemist modernseks pealinnaks iseseisvuse esimesel perioodil. Autor vaatleb linnaehitust mitte üksnes arhitektuurilises või tehnilises plaanis, vaid seob selle tihedalt ajastu sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste muutustega. Raamatus analüüsitakse, kuidas noor riik oma pealinna kaudu püüdis kujundada uut identiteeti, ning millised ideed ja väärtused said väljenduse linnaruumi planeerimisel, hoonestuses ja avalikus ruumis.

Teos annab ülevaate Tallinna haldusstruktuuri arengust, detailplaneeringute koostamisest, elamuehituse suunadest ja avaliku infrastruktuuri rajamisest. Tähelepanu keskmes on sellised märgilised arendused nagu uued elurajoonid (nt Pelgulinn ja Kitseküla), avalikud hooned, tänavavõrk ja transpordikorraldus. Autor selgitab ka linnaehitust reguleerivate seaduste, konkursikorralduste ja rahastamisskeemide toimimist. Rikkalik fotomaterjal, plaanid ja arhiividokumendid toetavad käsitlust ning avavad visuaalselt muutusi, mida Tallinn 22 aasta jooksul läbi tegi. Eraldi on vaatluse all modernismi mõjud, sealhulgas funktsionalismi ja uusklassitsismi jooned avalikus arhitektuuris.

Dmitri Bruns (1929–2020) oli tunnustatud eesti arhitekt, linnaehitaja ja publitsist, kes on Tallinna linnaruumi arengut põhjalikult uurinud ja ka ise suunanud. Ta töötas pikka aega Tallinna peaarhitektina ning avaldas arvukalt kirjutisi Eesti linnaplaneerimise ja arhitektuuri teemal. Käesolev raamat kuulub tema oluliste teadustööde hulka, ühendades erialase pädevuse ja ajaloolise süvenemise. Bruns käsitleb linnaehitust mitte ainult tehnilise distsipliinina, vaid kultuurilise väljendusena, mis peegeldab ühiskonna väärtusi ja püüdlusi.