Homne Tallinn

Dmitri Brunsi raamat „Homne Tallinn“ ilmus 1973. aastal kirjastuses Eesti Raamat. Teos käsitleb Tallinna linna arengut ja tulevikuperspektiive, pakkudes ülevaadet nii juba toimunud muutustest kui ka kavandatavatest arengusuundadest. Autor vaatleb linna ajaloolist kihistust ja uuenemist, kirjeldades, kuidas pealinna kujundasid erinevad ajastud ja milliseid suundi on ette nähtud edasiseks kujunemiseks. Raamatus on käsitletud nii linnaehituse üldprintsiipe, elamuehituse arengut kui ka avalike hoonete, haljasalade ja transpordisüsteemide teemasid.

Bruns keskendub Tallinna linnapildi järjepidevale muutumisele ning toob välja, kuidas arhitektuuriline planeerimine peab arvestama nii ajalugu kui ka tulevikku. Raamat kirjeldab Tallinna kui pidevas arengus olevat keskkonda, mille ülesanne on samal ajal säilitada kultuurilist pärandit ja kohanduda uute vajadustega. Eraldi käsitletakse modernse linnaehituse põhimõtteid, mille kaudu püütakse parandada inimeste elukvaliteeti, tagada avaliku ruumi kättesaadavus ning kujundada harmooniline linnakeskkond. „Homne Tallinn“ on seega ühtaegu nii ülevaade hetkeolukorrast kui ka tulevikku suunatud visioon.

Dmitri Bruns (1929–2020) oli arhitekt ja kauaaegne Tallinna peaarhitekt, kes määras olulisel määral pealinna linnaplaneerimise ja ehitustegevuse suundi nõukogude perioodil. Ta lõpetas 1954. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektina ja töötas seejärel mitmetel vastutavatel ametikohtadel, olles 1960–1980 Tallinna peaarhitekt. Tema sulest on ilmunud mitmeid linnaplaneerimist ja arhitektuuripärandi hoidmist käsitlevaid raamatuid. Bruns oli oluline häälekandja aruteludes, kuidas ühildada linna areng ja ajaloolise pärandi säilitamine, ning tema töö on jätnud püsiva jälje Tallinna linnaruumi kujunemisele.