Tubakas 2. osa
Tubakas 2. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1969
- 455 lk | Kõvakaaneline | 134 x 206 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Dimitar Dimovi romaani „Tubakas“ teises osas jätkuvad sündmused, mis keerlevad Sofia tubakatööstuse ümber ning selle kaudu kogu Bulgaaria ühiskondliku olukorra ümber enne ja pärast Teist maailmasõda. Esimene osa keskendus peamiselt ettevõtte kasvule, võimuvõitlusele ja peategelaste isiklikele ambitsioonidele, kuid teises osas omandab lugu süngema ja ideeliselt pingestatud tooni. Peategelase Boris Morevi elu ja tõus ühiskonna tippu jätkub, kuid sellega kaasneb järjest sügavam isiklik võõrandumine, ideeline tühjus ja kõhklused. Tubakavabriku hiilgus varjab allasurutud inimlikke traagikaid ja ühiskondlikke vastuolusid, mida Dimov kujutab detailse täpsuse ja psühholoogilise sügavusega.
Romaani teises pooles tõusevad esile uued jõud: tööliste liikumine, kommunistlik vastupanuliikumine ja sotsiaalsed rahutused. Need muudavad ka loo rütmi ja fookuse. Endine majanduslik edu ei taga enam stabiilsust, ning moraalne lagunemine jõuab haripunkti. Borise suhe Irinaga, mis esialgu sümboliseeris kirge ja tõusu, muutub jäiseks ja võõraks. Samal ajal püüavad kõrvaltegelased, nii ettevõtte sisemised kui poliitilise maailma esindajad, leida oma kohta muutlikus ajas, millel puudub selge suund. Dimovi käekiri ei moraliseeri otseselt, ent tema tegelaskujudest peegeldub ajaloo vältimatu surve ning indiviidi vastutus oma valikute ees.
Dimitar Dimov (1909–1966) oli bulgaaria proosakirjanik ja dramaturg, kelle loomingus peegelduvad 20. sajandi esimese poole keerulised sotsiaal-poliitilised muutused. Ta oli hariduselt loomaarst ja teadlane, kuid leidis laiemat tuntust just romaanikirjanikuna. „Tubakas“, tema tuntuim teos, valmis sõjajärgsel ajal ning tekitas palju vastukaja nii oma ideelise kui kunstilise haarde tõttu. Dimov sidus isikliku draama ühiskondliku probleemistikuga viisil, mis oli uudne Bulgaaria kirjanduses. Tema tegelased ei ole pelgalt tüpoloogilised kujud, vaid mitmetahulised inimesed, kelle kaudu saab mõtestada ajastu moraalseid ja poliitilisi dilemmasid.
