Diktaatorite lapsed

Raamat toob ühe kaante vahele 20. sajandi tuntumate võimukeskuste perifeeria – diktaatorite lapsed – ning kirjeldab, kuidas perekondlik lähedus võimule määrab lapsepõlve, harjumused ja otsused. Teos liigub juhtumipõhiselt, sidudes lühibiograafiad ja režiimide konteksti: pildis on Staliniga seotud Svetlana, Franco tütar Carmen, Mao tütar Li Na, Castro tütar Alina ja nimekandjad, kelle teed ristuvad Aleksandri-nimeliste poegadega Ida-Euroopast ja Lähis-Idast. Käsitlus ulatub Euroopast Aasiasse, Aafrikasse ja Ladina-Ameerikasse ning hõlmab Mussolini, Franco, Mao, Ceaușescu, Castro, Duvalier’ perekondi, samuti Iraani šahhi, Kim Il-sungi, Bokassa, Mobutu, Pinocheti, Husseini, Gaddafi, Mubaraki, Lukašenka ja al-Assadi dünastiate järeltulijaid. Fookus on lastel kui režiimi kõrvalproduktidel, mitte kõrvalosalistel kronoloogias.

Kogumik näitab korduvaid mustreid: laps paigutatakse propaganda teenistusse või varjatakse avalikkuse eest; teda valmistatakse ette võimu järgluseks või tõrjutakse, kui iseloom, sugu või juhus ei sobi pärilusloogikasse. Laps õpib valvurid, rituaalid ja etiketi; ta kohaneb nime, keele ja kooliga, sageli välismaal. Mõni püüab õigustada isa poliitikat, mõni katkestab sidemed ja lahkub eksiili; vahel valitakse vaikus, vahel avalik vastuhakk. Raamat seob need teekonnad konkreetsete institutsioonidega – partei, luure, ihukaitse, naiste- ja noorteorganisatsioonid – ning näitab, kuidas pereringis kujunenud lojaalsus ja hirm korduvad ametlikes rollides. Nii tekib pilt, kus perekonna sisekokkulepped ja riigi kommunikatsioon sulavad üheks lavastuseks, mille stsenaariumi laps ise ei kirjuta.

Teos kasutab järjestust, mis vaheldab perekondlikke mikroajalugusid ja režiimide toimemehhanisme. Iga peatükk annab esmalt faktipõhise ülevaate lapse taustast (sünniolud, kasvatus, koolitee), seejärel kirjeldab avalikku rolli (propaganda, protokoll, ametid) ja lõpetab mõjude kaardiga (suhted vanemaga, päriluse ootused, katkestused, pagulus, õiguslikud jäljed). Võrdlev lähenemine lubab näha ühisjooni eri mandritel: kuulsusenälg ja varjamine käivad koos; privileeg ja pidev jälgimine moodustavad sama süsteemi kaks külge; järgluse kasvatamine võib lõppeda kättemaksu, isolatsiooni või hukkumisega. Raamat ei paku skandaalipealkirju, vaid seob eluloolised niidid režiimide masinavärgiga ning jätab lugejale tööriistad, et vaadata võimu perekondlikku külge ilma illusioonideta.