Werner Holti seiklused 2. osa

Dieter Nolli romaani „Werner Holti seiklused“ teine osa jätkab noore peategelase teekonda pärast sõja lõppu. Kui esimeses osas oli fookuses tema sattumine sõtta ja järkjärguline äratundmine, siis jätkuosas kerkib esile kojutuleku teema. Werner Holt on tagasi tsiviilelus, kuid ta tunneb end justkui randa uhutud vrakina – oskused piirdusid sõdurieluga, mis nüüd, rahuajal, ei paku talle mingit tuge. Tema katsed leida endale koht uues maailmas toovad kaasa sisemisi kriise ja pettumusi. Gundeli mõte viib ta isa juurde, kuid seal pole võimalik kontakti leida nendega, kes olid samal ajal vanglates või koonduslaagrites.

Teos kujutab noore mehe võõrandumist jõukate sugulaste ringkonnas, kus sõda oli peamiselt kasu teenimise võimalus. Werneri vastandlikud tunded süvenevad, kui ta avastab, et nende moraalne kompass on hoopis teistsugune kui tal endal, kes on läbi elanud rindekogemused ja sõja hävingu. Pettununa pöördub ta tagasi isa juurde, otsides lähedust nendega, kes teevad tööd riigi ülesehitamisel. Romaanist saab niisugune lugu, kus sõjast rikutud noor inimene otsib uut mõtet ja inimlikku sidet, mis looks silla mineviku ja tuleviku vahele. Keskne küsimus on, kuidas endine sõdur suudab kohaneda rahuajaga ja leida oma koha ühiskonnas.

Dieter Noll (1927–2008) oli saksa kirjanik, kelle looming on tihedalt seotud Teise maailmasõja ja sõjajärgse Saksamaa teemadega. Tema kaksikromaan „Werner Holti seiklused“ saavutas suure lugejamenu, kuna see sidus isikliku kogemuse, ajaloolise tõe ja sügava ühiskondliku analüüsi. Noll, kes ise teenis nooruses Saksa armees, tõi oma kirjandusse palju autobiograafilisi jooni. Hiljem oli ta aktiivne Saksa DV kultuurielus, tegutsedes nii kirjanike liidus kui ka ühiskondlikes organisatsioonides. Holti-lugu jääb tema loomingu keskseks saavutuseks, mis mõtestab läbi noore põlvkonna saatuse sõjas ja rahus.