Oma lõbuks

Dick Francise romaan „Oma lõbuks“ viib lugeja taas hobuste võiduajamiste kulisside taha, kus elegantsi ja adrenaliini varjus peituvad tihti ebaausad võtted ja tumedad saladused. Loo keskmes on peategelane, kes avastab juhuslikult uue dopingumeetodi, mis võib muuta kogu ratsaspordi aususe ja usaldusväärsuse küsimuseks. Avastus seab ohtu mitte ainult tema enda turvalisuse, vaid ka tema lähedaste heaolu. Francis, endine tipptasemel džoki, põimib realistlikult võistluste atmosfääri, võistlushobuste hoolduse ja võidurõõmude taha jääva karmima tegelikkuse. Pinged kasvavad samm-sammult, kuni peategelane on sunnitud otsustama, kas vaikida või astuda vastu üha ohtlikumale vastasele.

Romaani ülesehitus järgib Francisele omast mustrit: esimese isiku jutustajana kõnelev peategelane satub ootamatult sündmuste keskmesse, kus teda sunnitakse tegutsema kiires, pidevalt pingestatud olukorras. „Oma lõbuks“ keskendub eneseväärikuse ja julguse teemale, samuti sellele, kuidas üksikisiku eetiline otsus võib muuta spordiala või kogukonna mainet. Kuigi tegevus toimub selgelt määratletud keskkonnas – hobuvõistlustel –, on teemad universaalsed: reetmine, surve, au ja vastutus. Francis ei kasuta üleliigset sentimentaalsust, vaid toetub nappidele, täpsetele kirjeldustele ja ladusale süžeearendusele, mis muudavad teose tempokaks ja loetavaks.

Dick Francis (1920–2010) oli endine briti professionaalne takistusjooksu džoki, kellest sai rahvusvaheliselt tunnustatud põnevusromaanide autor. Tema kirjanduslik karjäär sai alguse pärast sportlastee lõppu, kui ta asus kirjutama lugusid, mis peegeldasid võidujooksumaailma telgitaguseid. Francise teosed eristuvad täpselt kujundatud tegelaskujude ja autentsete detailide poolest, mis tuginevad autori isiklikule kogemusele. Ta on kirjutanud üle neljakümne romaani, millest paljud on saanud menukiteks nii Suurbritannias kui ka rahvusvaheliselt. „Oma lõbuks“ kuulub tema hilisemate tööde hulka, käsitledes moraali ja julgust ühes kõige rangemalt reguleeritud spordimaailmas.