Kaktantši ja teisi jutte. Altai kirjaniku jutustused

Kaktantši ja teisi jutte on Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud jutukogu, mis toob eesti keelde Altai kirjaniku Dibaš Kaintšini proosa. Raamat koondab jutustusi loodusrahva elust mägede ja karjamaade keskel, hüttide, karjade ja perekondade igapäevase korra ümber. Fookuses on tagasihoidlik areng: väikeste külade inimesed teevad tööd, hoiavad karja, peavad kinni tavadest ja uskumustest ning püüavad samal ajal leida oma kohta muutuvates oludes. Tekstid moodustavad terviku, kus eri lugude tegelased ja olukorrad avavad sama maailma eri külgi, pakkudes vaheldumisi rahulikku igapäeva ja olukordi, kus otsus ühe inimese tasandil mõjutab kogu kogukonda.

Teos näitab elu, kus side maastiku, loomade ja aastaaegadega on sama tähtis kui suhted naabrite ja sugulastega. Lood räägivad inimestest, kelle päevades põimuvad töö, lühikesed piduhetked ja vaikne mure tuleviku pärast, ning lasevad lugejal jälgida, kuidas väikesed juhused või vääratused võivad muuta kogu elukäiku. Raamatu märksõnad viitavad lihtsale loodusrahvale, kuid jutustamisviisis on nihkeid, mis ühendavad realistlikku ainest fantaasia ja legendi meenutava hõnguga, nagu raamatukaupluse kirjelduses rõhutatud. Nii saavad üsna tavalised olukorrad, näiteks külakeskne arutelu, karjalas käik või teeõhtu hüti ees, kanda laiemat tähendust ja osutada Altai rahva kujutlusviisile. Kogumik sobib lugejale, keda huvitab hõreda asustusega mägipiirkonna argipäev ning see, kuidas jutud hoiavad koos kogukonna mälu ja kogemust.

Dibaš Kaintšin on Mägi-Altais sündinud proosakirjanik, kes tuli kirjandusse viiekümnendate aastate lõpul ja on avaldanud mitu raamatut nii altai kui vene keeles. Raamatukaupluste andmetel on tema looming pälvinud ajakirja Družba Narodov preemia aasta parima jutustuse eest, mis osutab, et autorit on märgatud ka laiemas kontekstis. Kaktantši ja teisi jutte esindab Kaintšini lühivormi, kus ta koondab tähelepanu väikese kogukonna elule, näidates seda seestpoolt, argiste, kuid kõnekate detailide kaudu. Eesti keelde jõuavad need lood vahendatud kujul, kuid jutustaja hääl ja Altai maastik jäävad selgelt eristatavaks ning annavad aimu ühest väikesest, ent järjekindlalt elujõulisest kirjandustraditsioonist.