Muinaslood naervast inimesest

Dezső Szabó Muinaslood naervast inimesest koondab jutte, mis ei järgi tavapärast ajalist ega loogilist järjestust. Lugude maailm ei ole otseselt realistlik ega ka täielikult väljamõeldud. Need paiknevad kuskil vahepeal, kus tegelaste teod ja sõnad ei ole alati põhjendatud, kuid siiski mõjuvad loomulikuna. Lood ei liigu ühest sündmusest teise, vaid keerlevad motiivide, hääbuvate mõtete ja juhuslikkuse ümber. Naer ei ole alati rõõmu väljendus, vaid muutub osaks maailmatunnetusest, mis ei otsi selgust ega lahendust.

Pealkirjas mainitud inimene ei ole kindel kuju, vaid pigem korduv vari, kes ilmub eri kujul ja eri olukordades. Tema naer ei ole suunatud kellelegi ega millelegi, vaid kõlab läbi tekstide nagu tagasikajav küsimus. Szabó ei anna tegelastele püsivaid rolle ega eesmärke. Pigem laseb ta neil liikuda ilma kindla sihita, peatudes seal, kus keel katkeb või mõte hajub. Muinaslood naervast inimesest ei jutusta muinasjutte harjumuspärasel viisil, vaid kasutab nende vormi, et esitada vahepealseid seisundeid, kus maailm ei selgitu, vaid püsib mitmetähenduslikuna.