Kõrberebane Rommel

Desmond Youngi teos „Kõrberebane Rommel” jutustab Saksa feldmarssal Erwin Rommeli sõjalisest teekonnast ja tema osast Teise maailmasõja sündmustes. Raamat algab Rommeli noorpõlvega, kus ta Esimeses maailmasõjas paistis silma julge jalaväeohvitserina. Järgnevalt kujutatakse tema kiiret tõusu sõjaväelise eliidi hulka – 1940. aastal juhtis ta tankidiviisi Prantsusmaal, kus välksõjalised operatsioonid tekitasid vastase ridades segadust ja paanikat. Raamat viib edasi Põhja-Aafrikasse, kus Rommel määrati Saksa Aafrika korpuse ülemaks ja kus ta teenis hüüdnime „Kõrberebane”.

Rommel oli osav strateeg ja manööverdaja, kelle edu rajas endale legendaarse maine nii liitlaste kui ka sakslaste seas. Teoses kirjeldatakse, kuidas ta Põhja-Aafrikas britte korduvalt ohustas, ent olukord muutus pärast kindral Montgomery sekkumist. Pärast sunnitud taandumist Aafrikast osales Rommel Normandias kaitseliinide rajamisel ning hilisemates lahingutes, kus ta sai raskelt haavata. Raamat toob esile ka tema traagilise lõpu – seoses kahtlustega osalemises Hitleri-vastases vandenõus seisis Rommel silmitsi häbistava kohtuprotsessiga ning valis enesetapu.

Desmond Young (1892–1966) oli briti ohvitser, ajakirjanik ja kirjanik, kes osales ise Teises maailmasõjas ja tundis Põhja-Aafrika lahinguid omast käest. Tema kirjutatud Rommeli elulugu on üks esimesi, mis kujundas feldmarssali kuvandit nii Lääne-Euroopas kui ka mujal. Youngi stiili iseloomustab detailitäpsus, samas ka isiklik kogemuslik mõõde, mis annab teosele erilise vahetuse ja usaldusväärsuse.