Äbarik. Komöödia viies vaatuses

Deniss Fonvizini näidend „Äbarik“ („Недоросль“) on 18. sajandi vene kirjanduse klassikasse kuuluv komöödia, mis toob terava satiiri kaudu lavale harimatuse, omakasupüüdlikkuse ja moraalse allakäigu teemad. Teose tegevus toimub provintsihärrastemajas, kus valitseb kitsarinnaline mõttemaailm ja jõhker käsutamine. Peategelane, noor ja kogenematu Mitrofan, kelle hüüdnimi „äbarik“ viitab tema küpsuseta ja laisa loomuse peale, on vanemate poolt hellitatud ja suunatud abielule üksnes majandusliku kasu eesmärgil. Komöödia kaudu paljastatakse jõukusekultuse, harimatuse ja väikluse mõju nii üksikisikule kui ühiskonnale laiemalt.

Fonvizin kasutab näidendit ühiskondliku kriitika platvormina, kujutades eri ühiskonnakihtide esindajaid kontrastselt: haritud ja moraalsete tegelaste kõrvale on asetatud karikatuursed, oma positsiooni kuritarvitavad tegelased. Mitrofani ema, proua Prostakova, esindab äärmuslikku kodanlikku omavoli, samas kui ausad ja targad tegelased kehastavad valgustuslikke väärtusi – haridust, vastutustunnet ja mõõdukust. Viisvaatuseline ülesehitus järgib klassikalise komöödia reegleid, viies tegevust loogilise kulminatsioonini, kus paljastuvad tegelaste motiivid ja moraalsed hoiakud. Fonvizini keelekasutus on mahlakas ja kujundlik, paljastades tegelaste haridustaseme ja väärtushinnangud ka väljenduslaadi kaudu.

Deniss Ivanovitš Fonvizin (1745–1792) oli üks esimesi vene ilmalikke näitekirjanikke, kelle loomingus väljendub valgustusajastu ideede mõju. Tema looming keskendus ühiskonnakriitikale ja hariduse tähtsustamisele, kritiseerides feodaalseid jäänukeid ja rõhutades kodanikuvoorusi. „Äbarik“ jäi tema tuntuimaks teoseks ning seda on lavastatud ja tõlgitud korduvalt, sealhulgas ka eesti keelde. 1946. aastal Ilukirjandus ja Kunsti väljaandel ilmunud eestindus toob selle klassikalise komöödia kodumaisesse kultuuriruumi, rõhutades ajatut sõnumit hariduse ja inimlikkuse väärtustest, mis ei sõltu ajast ega geograafiast.