Tulbipalavik

Deborah Moggachi romaan „Tulbipalavik” viib lugeja 17. sajandi Amsterdami, aega, mil Hollandi ühiskonnas valitses majanduslik õitseng ja üha enam inimesi haaras spekulatiivne tulbimania. Teose keskmes on noor naine Sophia, kes on sunnitud abielluma endast märksa vanema ja jõukama kaupmehe Cornelis Sandvoortiga. Nende korraldatud abielu, mis on kantud varanduse ja järeltulijate ootusest, muutub keeruliseks, kui majja saabub noor portreemaalija Jan van Loos. Tema ja Sophia vahel areneb salajane ja kirglik armulugu, mis toob kaasa valede ahela ja elu muutva vandenõu.

Lugu põimib omavahel kunstitegemise, ihade ja majandusliku kasu otsimise, näidates, kuidas isiklikud valikud ja ambitsioonid võivad saada hukatuslikuks. Oluline osa süžees on seotud tulbisibulate spekulatiivse ostu-müügiga, mille kaudu püüavad tegelased kindlustada oma tulevikku või pääseda ühiskondlikest piirangutest. Romaani ülesehitus on pingeline ja mitmekihiline – saladused, petmised ja ootamatud pöörded annavad loole dramaatilise, kuid samas realistliku mõõtme. Moggach näitab oskuslikult, kuidas kirg ja kasuahnus võivad inimese pimestada, viies teda otsuste juurde, millel on pöördumatud tagajärjed.

Deborah Moggach on briti kirjanik ja stsenarist, kelle loomingus on sageli keskmes inimestevahelised suhted ja nende keerukus ajas ja ühiskonnas. „Tulbipalavik” ilmus esmakordselt 1999. aastal ja on üks tema tuntumaid teoseid, mis pälvis tähelepanu ka tänu samanimelise filmiversiooni valmimisele. Moggachi stiilile on omane täpne ajastukujutus, tihedalt põimitud süžee ja psühholoogiline süvenemine, mille kaudu avanevad tegelaste sisemised vastuolud ning ajaühiskonna piirid, mis suunavad nende käitumist ja valikuid. Romaan on ühtaegu armastuslugu, ajalooline vaatemäng ja mõistulugu inimlikust ahnusest.