Kange mehe naine

Armastusromaan Kange mehe naine algab hetkel, mil noor lesk Cassie Dalton hoiab oma rantšol kõigel teraselt silma peal. Ta on harjunud enda ja väikese poja eest ise seisma ning püss ei seisa kunagi liiga kaugel. Kui tema maadele ilmub sadulas tundmatu mees, näeb Cassie temas üksnes järjekordset sissetungijat, keda tuleb kiiresti minema ajada. Alles siis, kui mees end Drew Daltoniks nimetab – tema surnud abikaasa pojaks eelmisest abielust –, saab selgeks, et tegemist pole juhusliku võõraga, vaid mehega, kes usub, et just temal on õigus isa pärandile ja maale. Nii põimub maatüki ja pärandi vaidlus tõmbejõuga, mis sunnib mõlemat oma eelarvamusi korrigeerima.

Teos seob vesterniliku tausta ja kahe kangekaelse tegelase vastasseisu. Cassie kaitseb nii oma poega kui ka õigust ise otsustada, mida rantšoga ette võtta, Drew peab aga õppima nägema noores leses enamat kui kullaauku. Rantšo, karjamaad ja tolmused teed ei ole siin pelgalt dekoratsioon, vaid pingeväli, kus raha, pereau ja südameasjad põrkuvad. Iga tüli, iga kokkulepe ja iga puudutus nihutab jõujooni: kas Cassie jääb kindlaks ja ajab mehe minema või kasutab tekkinud olukorda enda kasuks; kas Drew suudab loobuda lihtsast võidust ja võtta vastutuse nii maa kui inimeste eest. Lugu kõneleb sellest, kuidas võimu ja omandi ümber keerlev kisklemine sunnib tegelasi küsima, millist tulevikku nad tegelikult tahavad.

Deborah Camp on Ameerika autor, kes elab Tulsas Oklahomas ja tunneb end „maatüdruku hingega linlasena“. Tema kodukandi maastik, kus kauboid ja indiaanlased on igapäevase elu loomulik osa, peegeldub ka romaanides, mis seavad tegevuse sageli rantšode ja preeriate vahele. Lapsepõlvest peale on ta jälginud vesternifilme ja telesarju, Roy Rogersi ja Gene Autry lood süvendasid huvi Ameerika lääne vastu. Sellest huvist kasvab välja kirjanik, kes kasutab tuttavat keskkonda, et rääkida lugusid iseseisvatest naistest, jonnakatest meestest ja valikutest, mis tuleb teha vabaduse, turvalisuse ja läheduse vahel.