Rannalageda leib

Andeka poetessi parimas eas kirjutatud luulekogu P. Ulase pildikeste raamistuses
Kes otsib ja eksib ja hõikab
teist sarnast inimlast
kes nukra pilli lõikab
ärapõlatud toomingast
et laulda tallatud heinast
mis võrsub taas ja taas
ja rannalageda leivast
maast, hingeomasest maast...
Ja lippude haavaverest
mis pühitseb põuast teed
all pilvede kõmisevate.
Jää hüvasti, mu aken
mu uhkete laevade aken
suure sadama rütmiga -
oi vilede kumedat hüüdu: ära! ära!