Mineviku peegeldused

Romaan viib lugeja Groves Pointi, kus kunagised teismelised Angie Robinson ja Simon Canfield kohtuvad pärast pikka vahet. Teos algab meenutusega katkestusest: noorte suhe lõppes hetkel, mil Simoni jõukas perekond maksis Angiele ja tema isale, et nad lahkuksid. Aastad mööduvad, Angie rajab lillepoe ja kihlub, ent naaseb kodulinna, et tagastada raha ja sulgeda vana arve. Tagasitulek käivitab keti, mille keskmes on valikute hind: kuidas öelda välja, mis tookord juhtus, ja kas andestus on võimalik, kui otsust mõjutasid surve, klassi piirid ja perekondlik kontroll. Lugu liigub selges järjekorras stseenist stseeni: esmalt kohtumine, seejärel selgitused, lõpuks otsus, mis paneb paika mõlema edasise tee.

Teos kasutab kahe liini võtet. Esimene liin uurib, kuidas mineviku tehing mõjutab oleviku usaldust: raha andmine, vaikimiskokkulepped ja linnakese võrgustik hoiavad saladust, kuni osalised nimetavad juhtunu. Teine liin tegeleb vastastikuse tunde jätkumisega: kas varasem side on tugevam kui uued kohustused ja kui kaugele võib minna võlgade tasumisel. Süžee paneb tegelased tegema konkreetseid samme – otsima tunnistajaid, avama perekonna arhiivi, pidama läbirääkimisi –, nii et emotsionaalne pinge ja praktiline lahendus kulgevad koos. Kõrvaltegelased kannavad kogukonna pilku: tööandjad, sugulased, juristid, vanad sõbrad. Nende roll on täpsustada, millal on tegu andestuse, millal kokkuleppega, millal loobumisega. Nii kasvab romaaniks arutlus, kus minevik peegeldub olevikus, kuni osapooled määravad ise oma staatuse, mitte perekond ega raha.

Autor Debbie Macomber kirjutab nüüdiskirjandust, mis võtab fookusesse inimsuhte ja igapäevase valiku. Tema jutustuses liigub tegevus sirgjooneliselt, dialoog toetab otsuse tegemist ja stseen määrab temposammud. Macomber on loonud mitmeid seeriaid ja eraldiseisvaid romaane, kus väikelinna ruum raamib tegelaste tegusid; televisioonitöötlused on toonud tema lood laiema vaatajaskonnani. Selle romaani puhul huvitab autorit, kuidas üks kunagine kokkulepe määrab hilisema elu ning kuidas inimene saab muuta varasema vaikuse selgeks sõnastuseks. Ta hoiab tähelepanu kahel sõnal: vastutus ja vabadus. Nende pingest sünnib otsus, mis ei taotle imet, vaid korda.