Väike jumal Texasest. 21. sajandi komöödia Surma osalemisel
Väike jumal Texasest. 21. sajandi komöödia Surma osalemisel
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Pegasus | 2004
- 291 lk | Kõvakaaneline | 160 x 241 mm
- ISBN: 9789949409334
- Keel: eestikeelne
DBC Pierre’i romaan „Väike jumal Texasest. 21. sajandi komöödia Surma osalemisel” on satiiriline ja värvikas sissevaade kaasaegsesse Ameerika ühiskonda läbi noore peategelase Victor Stromboli silmade. Lugu keskendub noormehele, kes pärast ebaõiglaselt talle osaks saanud avalikku hukkamõistu ja meedia üleelustamist püüab taastada oma nime ja väärikust. Tegelaskuju, kes varem on olnud väikese Texase kogukonna heidik, satub üleöö rahvuslikku tähelepanu, kui teda süüdistatakse koolitulistamises. Kui tõde hakkab hargnema, saab selgeks, et Victor ei ole süüdlane, vaid osa süsteemist, mis januneb lihtsustatud vastuste ja sümboolsete lunastuste järele.
Romaani stiil on tempokas, vaimukas ja keeleliselt mänguline. DBC Pierre ei hoia tagasi ühiskonnakriitikat, võttes sihikule meediakultuse, tarbimisühiskonna, usulise fanatismi ja Ameerika justiitssüsteemi. Tekst on täis groteski ja vaimukaid liialdusi, mille kaudu autor peegeldab maailmapilti, kus süütus, süü ja lunastus on kaubeldavad suurused. Samal ajal on tegemist ka teekonnalooga – Victor rändab läbi füüsiliste ja sisemiste maastike, otsides õiglust ja kohta iseendas. Lugejat ootab nii must huumor kui ka eksistentsiaalne tõsidus, mis muudab loo mitmetasandiliseks ja rahutuks, kuid samas köitvaks.
DBC Pierre, kodanikunimega Peter Finlay, on Austraalia päritolu kirjanik, kelle esikromaan „Väike jumal Texasest” (inglise keeles „Vernon God Little”) võitis 2003. aastal Bookeri auhinna. Tema loomingut iseloomustab terav sotsiaalne tähelepanek, keeleline leidlikkus ja piire kompav kujundikeel. Pierre kirjutab sageli marginaliseeritud tegelastest ja maailmast, kus süsteemid purustavad isikliku tõe. „Väike jumal Texasest” on selle maailmavaate võimas esindus, kus huumor ja traagika on lahutamatult põimunud ning lõpuni ei anta vastuseid, vaid esitatakse küsimusi, millel pole üheselt lihtsat lahendust.
