Spionaaž

David Oweni raamat „Spionaaž” (2009, Koolibri) on populaarteaduslik ülevaade luuremaailma telgitagustest. Teos tutvustab erinevate agentuuride, sealhulgas CIA ja NSA, tegevust, spioonide ülesandeid ning nende töö igapäevast iseloomu. Lugejale antakse ettekujutus, millised on olnud spionaaži eesmärgid eri aegadel ja milliste vahenditega neid saavutati. Raamat on kirjutatud selges ja kaasahaaravas stiilis, muutes keerulised teemad kättesaadavaks laiale lugejaskonnale.

Teoses käsitletakse spioonide töövahendeid ja -võtteid alates klassikalistest meetoditest, nagu nähtamatu tindi kasutamine, kuni kaasaegsete tehnoloogiliste lahendusteni, sealhulgas satelliitluure. Samuti tutvustatakse valeidentiteedi loomise ja legendi säilitamise kunsti ning tehnikat, kuidas luureagendid üritavad jälitajaid eksitada või reetmise eest kaitsta. Eraldi peatükkides räägitakse salajase teabe kaitsmisest koodide ja krüpteeringute abil, samuti ülekuulamistaktikatest ja riskidest, mis kaasnevad vaenlase kätte sattumisega.

Raamat toob esile ka reaalseid näiteid kuulsate spioonide tegevusest, alustades Mata Harist ja Cambridge Circuse liikmetest kuni Stalini Punasest orkestrist tuntud tegelasteni. Samuti käsitletakse kaasaegsemaid juhtumeid, näiteks Aldrich Amesi ja Robert Hansseni reetmisi. „Spionaaž” pakub lugejale nii ajaloolist kui ka praktilist sissevaadet ühte inimajaloo salapärasemasse ja ohtlikumasse valdkonda, aidates mõista, miks luure on olnud määrava tähtsusega riikide julgeolekus ja rahvusvahelises poliitikas.