Külmkamber

David Koeppi põnevusromaan „Külmkamber“ on tempokas ja filmilikult üles ehitatud lugu, mis liigutab lugeja globaalse katastroofi äärele. Teose keskmes on surmav ja kiiresti leviv seeninfektsioon, mille olemasolu suudetakse aastakümneteks peita spetsiaalses maa-aluses laborikompleksis. Kui salajane ladustussüsteem rikke tõttu ebaõnnestub, ärkab oht taas ellu ja satub tsiviilühiskonna lähedusse. Lugu käivitub kiirelt ning sündmused hargnevad mitmes paigas korraga, luues pinge ja vältimatuse tunde. Peategelased, sealhulgas endine eriteenistuse agent Roberto Diaz, peavad tegutsema kiiresti, et vältida epideemia plahvatuslikku levikut.

Romaani ülesehitus on dünaamiline ja selge, vaheldades dialooge ja tegevust kirjeldavate lõikudega, mis meenutavad oma täpsuses ja rütmis autorile omast filmistsenaariumi stiili. Kõhedusttekitav oht pole mitte pelgalt kujuteldav, vaid tugineb teaduslikele ja ökoloogilistele motiividele, mille kaudu kerkib esile küsimus inimese kontrollivõimest looduse üle. Koepp ei keskendu mitte üksnes seene bioloogiale, vaid ka selle mõju ulatusele – kuidas hirm, paanika ja valikute surve panevad proovile üksikisikute eetika ja otsustusvõime. Tehnoloogiline detailitäpsus ja elutruud situatsioonid loovad mulje, justkui oleks tegemist ettevaatliku hoiatuslooga tänapäevase maailma hapra tasakaalu kohta.

David Koepp on Ameerika stsenarist ja filmilavastaja, kellele kuuluvad selliste filmide stsenaariumid nagu „Jurassic Park“, „Mission: Impossible“ ja „Paanikatuba“. „Külmkamber“ on tema esimene romaan, kuid autorile omane visuaalne ja tempokas jutustamisviis kandub veatult ka kirjandusvormi. Tema kirjutamisstiil ühendab tehnilise pädevuse laiaulatusliku kujutlusvõimega, mis teeb teosest köitva lugemise nii ulme- kui põnevuskirjanduse huvilistele. „Külmkamber“ sobitub hästi kaasaegsete katastroofiromaanide ritta, kus teadus ja moraalsed dilemmad põimuvad kujutlusega sellest, kui habras võib olla piir normaalsuse ja kaose vahel.