Kehakeemia

Kehakeemia on eneseabiraamat sellest, kuidas teadlikult mõjutada kuut organismis keskset hormooni – dopamiini, endorfiini, oksütotsiini, kortisooli, serotoniini ja testosterooni. Autor näitab, kuidas need ained kujundavad motivatsiooni, rõõmutunnet, lähedust, stressireaktsioone, rahulolu ja enesekindlust ning kuidas igapäevased valikud kas tasakaalustavad või nihestavad seda süsteemi. Teos võtab lähtekohaks küsimuse, kas inimene juhib oma hormoone või laseb neil enda eest otsustada, ja pakub seejärel lihtsas keeles selgitusi, mis seovad neurobioloogia konkreetsete olukordadega, nagu magamatud ööd, magusaisu, sotsiaalmeedia tarvitamine või pidev tööpinge. Raamat ei eelda eelteadmisi, vaid avab mõisted sammhaaval, sidudes teooria vahetute elunäidetega.

Teos on üles ehitatud nagu praktiline käsiraamat: iga hormooni kohta on eraldi peatükid, mis kirjeldavad selle mõju, tüüpilisi tasakaaluhäire märke ja väikeseid samme, millega tasakaalu järk-järgult muuta. Juttu tuleb nii lühiajalistest nippidest – liikumisest, hingamisest, suhtluse kvaliteedist, meelte kaudu saadavast naudingust – kui ka pikemaajalisest harjumuste kujundamisest ja mõttemustrite muutmisest. Autor vastandab mänguliselt nn inglikokteile ja kuradikokteile: olukordi, kus sama kehakeemia saab toetada kas heaolu või süvenevat kurnatust. Läbiv sõnum on, et keha ja aju reaktsioonid ei ole täielikult juhuslikud, vaid neid saab paremini mõista ja juhtida, kui inimene hakkab tähele panema oma igapäevase käitumise seost enesetundega.

Kehakeemia sobib lugejale, kes otsib selget raamistikku oma enesetunde, töökoormuse ja suhete korrastamiseks, olgu tegu esimest sammu astuva enesearendaja, juhi või lihtsalt inimesega, keda huvitab, miks ta end mõnes olukorras ikka samamoodi tunneb ja käitub. Raamat toetub autori kogemusele rahvusvahelise koolitajana ning tema enda loole sellest, kuidas ta jõudis arusaamiseni, et pikaajaline depressioon oli tihedalt seotud kehakeemia ja harjumuspäraste mõtlemisradadega. Nii kujuneb teosest mõtestatud teejuht, mida võib lugeda ühtviisi järjest või peatükkide kaupa, otsides parasjagu selgitust omaenda mustritele ja katsetades väikeseid muudatusi, mis ei nõua kõike ümber pööravat elureformi.