Üks elu, üks planeet

„Üks elu, üks planeet” on tunnistus ja tegevuskava ühes köites. Raamat lähtub lihtsast tööjärjekorrast: kõigepealt vaadeldakse, kuidas loodusmaailm on ühe eluea jooksul muutunud, seejärel sõnastatakse, mis sõltub otseselt inimtegevusest, ja lõpuks pakutakse välja tööriistad, millega kurssi parandada. Tekst liigub konkreetsetest paikadest ja tähelepanekutest üldisema mustrini: elupaikade katkemine, liigirikkuse vähenemine, ülekasutus, energiaallikate mõju. Iga osa seob isikliku kogemuse kontrollitava raamiga, nii et väide toetub nähtavale ja mõõdetavale. Eesti väljaanne esitab sõnumi sirgjooneliselt: tegemist ei ole ühe teadusvaldkonna süvaõpikuga, vaid lugeja jaoks koostatud teekaardiga, mille abil nihutada igapäevaseid valikuid ja poliitikaid ühes suunas – elukeskkonda taastava majandamise poole. Raamat kõnetab nii seda, kes otsib üldpilti, kui ka seda, kes vajab esimesi praktilisi samme.

Köide on üles ehitatud kahele teljele. Esimesel teljel kirjeldatakse ajas nihkunud lähtepunkte – kuidas on muutunud metsik loodus, rahvastiku ja tarbimise surve ning fossiilkütuste osakaal. Teisel teljel koondatakse lahendused: taastuvenergia kasutuselevõtu loogika, toidusüsteemi ja maa kasutuse muutmine, mere ja metsa kaitse, ringmajanduse põhimõtted, linnaruumi kohandamine. Fookus püsib teol ja protsessil: kuidas seada eesmärk, millist mõju mõõta, millal otsus lugeda toimivaks. Eestikeelses väljaandes on toon hoitud selgeks, tehniliste kõrvalepõigeteta, et lugeja saaks siduda peatükkide ideed omaenda töölaual tehtavate valikutega. Nii saab raamatust kasutusjuhend, mille osad toimivad ka eraldi: lugemise järel jäävad alles kontrollküsimused, millega oma harjumusi üle vaadata ning vajadusel ümber korraldada.

Teose autorid on David Attenborough ja Jonnie Hughes; tekst põhineb esmaallikatel, tähelepanekutel ja tööelus kogetud võrgustikel ning on seotud samanimelise filmiprojektiga. Eesti väljaande tõlkis Ülle Jälle, toimetas Veste Roosaar ja kujundas Mai Grepp; kirjastus Helios raamib köite lugejale ligipääsetava käsiraamatuna, mitte deklaratsioonina. Autoripositsioon on läbivalt asjalik: nimetatakse koht, tegevus ja tagajärg ning seejärel kontrollitakse, kas suund on pööratav. Selline esitusviis lubab lugeda raamatut nii isikliku aruandena kui ka praktilise teeviidana asutustele ja kogukondadele, kes soovivad vähendada ökoloogilist jalajälge ning taastada elupaiku süsteemselt, ilma loosungiteta ja tagantkiirustamiseta.