Ma ei saa enam kunagi nooreks

Daphne du Maurier’ romaan „Ma ei saa enam kunagi nooreks” (*The Scapegoat*) on psühholoogiline draama, mis uurib identiteedi, valikute ja südametunnistuse teemasid. Loo peategelane on inglise ajalooõppejõud John, kes satub Prantsusmaal kokku endaga äravahetamiseni sarnase mehega – Jean de Gué'ga, dekadentliku ja egoistliku aristokraadiga. Jean vahetab kavalalt nende isikud, jättes Johni oma keeruka elu ja laguneva perekonna keskele. Algab mäng reaalsuse ja rollide piiril, kus John peab õppima toime tulema võõra mehe suhete, kohustuste ja saladustega, samal ajal kui ta püüab säilitada enda väärtused ja otsida oma kohta maailmas.

Du Maurier kasutab identiteedivahetust kui sümboolset võtet, et uurida inimese sisemist tühjust ja igatsust tähenduse järele. John, kelle senine elu on olnud üksluine ja eraldatud, satub ootamatult keset düsfunktsionaalset suguvõsa, kus armastus, pettumus, võim ja minevikuhaavad põimuvad. Ta hakkab astuma samme, et parandada Jean'ina tehtud vigu ja tuua perekonda tasakaalu, kuid küsimus, kas ta saab ja tohib teise elu muuta, jääb õhku. Lugu areneb aeglaselt, kuid pinevalt, ning pakub süvapsühholoogilise portree mehest, kellel tuleb seista silmitsi mitte ainult kellegi teise, vaid ka omaenda varjatud pooltega.

Daphne du Maurier (1907–1989) oli briti kirjanik, kelle loomingut iseloomustab psühholoogiline süvitsi minek, keerukad karakterid ja pingeline õhustik. Tuntuks sai ta eelkõige romaanidega „Rebecca” ja „Jamaica võõrastemaja”, kuid „Ma ei saa enam kunagi nooreks” on üks tema eksistentsiaalsemaid teoseid, milles ta loob põnevikuelementidega vürtsitatud loo enesepettusest, lunastusest ja inimsuhete haprusest. See on romaan, mis ei paku lihtsaid lahendusi, vaid kutsub kaasa mõtlema inimese sisemiste vastuolude ja eluliste valikute üle.