Pürg

Daniil Granini romaan „Pürg“ kujutab tehnika ja eetika põrkumispunkte nõukogude teadusmaailmas, kus innovatsioon ja karjääriambitsioonid põimuvad sageli kompromissitu ideoloogia ja isiklike dilemmadega. Teose keskmes on elektriinsener ja leiutaja, kes püüab oma ideid ellu viia ühiskonnas, kus loovust ei soodusta mitte avatus ega vabadus, vaid allumine ja kasulikkus parteile. Peategelase elukäik paljastab sügavaid vastuolusid: ühest küljest tung uue järele, teisalt hirm eksida üldtunnustatud tee vastu. See sisepingete ja survega laetud maailm on Granini sulest kujutatud kainelt, detailselt ja psühholoogilise täpsusega.

Romaan liigub mitmel ajatasandil ja jälgib peategelase sisemist arengut alates noorukieast kuni küpsuseni. Samal ajal areneb paralleelselt ka tehniline ja ühiskondlik foon – elektrifitseerimise projektid, teadusasutuste sisepoliitika, ametkondlikud võitlused. Granin ei keskendu ainult ühe inimese saatuseloole, vaid asetab selle laiemasse konteksti, näidates, kuidas süsteem suudab inimest vormida, murda või inspireerida. „Pürg“ ei paku lihtsaid vastuseid ega moraalseid hinnanguid, vaid seab küsimusi tehnilise progressi mõtte ja teadlase vastutuse kohta, mis on tänapäevani kõnekad.

Daniil Granin (1919–2017) oli vene kirjanik ja inseneriharidusega publitsist, kelle looming keskendus peamiselt teadlaste, inseneride ja sõjameeste sisemaailma analüüsile. Talle omane realistlik ja süvitsi minev jutustamislaad tegi temast ühe olulisema nõukogude aja kriitilise realistliku proosa esindaja. Granin osales Teises maailmasõjas, töötas elektriinsenerina ja pühendus hiljem täielikult kirjandusele. Tema loomingus kohtuvad insenerlik täpsus ja filosoofiline sügavus, mis teevad ka „Pürgist“ märkimisväärse panuse nii vene kirjandusse kui teaduseetika käsitlusse.