Õhtu, mille pani kirja Mickus

Leedu kirjaniku Danielius Mušinskase jutustus „Õhtu, mille pani kirja Mickus“ kuulub sarja „Loomingu Raamatukogu“ ja pakub lugejale vaoshoitud, ent mitmetähendusliku loo ühe päeva sündmustest, mille peategelaseks on noor mees nimega Mickus. Teos avaneb lihtsa, peaaegu märkamatuna näiva sündmuse ümber – see on õhtu, mida Mickus otsustab päeviku vormis kirja panna. Kirjutamise kaudu koorub tasapisi lahti mitte üksnes konkreetne olukord, vaid ka Mickuse sisemaailm: tema tähelepanekud inimeste kohta, kahtlused enda valikutes ja suutmatus leppida ükskõiksuse või pealiskaudsusega, mida ta oma ümber märkab.

Mušinskas kasutab nappi, igapäevast keelt, kuid suudab sellega luua vaikseid pingeid ja pingestatust, mis rulluvad lahti pealtnäha argises keskkonnas. Mickuse kirjutatud õhtu muutub peegliks, kus kajastuvad tema eksistentsiaalsed küsimused, igatsus mõtestatuse järele ja ka teatav eneseiroonia. Autor ei suru esile suuri vastuseid, vaid laseb peategelasel oma kõhkluste, igatsuste ja tähelepanekutega lihtsalt kohal olla. See vaikne jälgimine, millega Mickus inimesi ja hetki talletab, toob esile tema tundlikkuse, aga ka teatava võõrandumise ja üksinduse tunde. Lugu mõjub kui isiklik ülestähendus, mis võib kõnetada igaüht, kes on tundnud end killustunult maailmas, mis liigub edasi enda rütmis, justkui märkamatagi üksikisiku mõtteid.

Danielius Mušinskas (sündinud 1938) on leedu proosakirjanik ja publitsist, kelle looming keskendub sageli inimese sisemaailmale ja moraalsetele valikutele igapäevases elus. Tema kirjutamislaadis põimuvad realistlikud situatsioonid filosoofiliste vihjete ja tundelise tähelepanelikkusega. „Õhtu, mille pani kirja Mickus“ on üks tema lühemaid, ent tähenduslikumaid teoseid, kus väheste vahenditega suudetakse esile kutsuda tihe, sisemine ja ajas kestev kogemus inimese püüdest end mõista ning maailmaga suhestuda.