Armastuse õppetunnid

„Armastuse õppetunnid. Õpetussõnad elamisest, armastamisest ja kuulamisest” on Daniel Gottliebi sügavalt isiklik ja samas universaalne raamat, mis koondab autori elukogemuse, kaotused ja arusaamad inimlikust igatsusest läheduse järele. Teose lähtekohaks on traagiline sündmus – 33-aastaselt õnnetuse tagajärjel saadud seljaajukahjustus, mille tõttu jäi autor kaelast allapoole halvatuks. Sellest hetkest algas tema jaoks uus elu, mis tõi kaasa küsimusi karjääri, perekonna ja iseenda väärtuste kohta. Raamat on otsekui dialoog eluga, kus jagatakse mõtteid armastuse, mõistmise, turvatunde ja inimliku hapruse kohta.

Peatükkide kaupa käsitleb autor teemasid, mis puudutavad igat inimest: üksildus, lapsevanema vastutus, haavade ja tervenemise vältimatus, aga ka kaotus ja lein. Näiteks peatükis „Meie orvupõli” arutleb ta selle üle, kuidas üksildus on universaalne, ent selle mõistmine võib meid paradoksaalsel moel üksteisele lähendada. „Meie, haavatud” räägib valust ja tervenemise võimalikkusest, samas kui „Mida meie lapsed näevad” keskendub sellele, kuidas vanemate sisemine pinge kujundab laste arengut. „Hoides oma ema kätt” on liigutav meenutus ema surmast, mis avab sügavalt inimlikke kogemusi ja tundeid. Raamatu läbivaks küsimuseks jääb: mida tähendab olla inimene?

Daniel Gottlieb (1946–2021) oli ameerika psühholoog, autor ja raadiosaadete juht, kes ühendas oma professionaalse teadmise sügavalt isikliku kogemusega. Ta kirjutas mitmeid raamatuid, kus psühholoogiline tarkus põimus praktilise ja hingestatud arusaamaga elust. Oma õnnetusest hoolimata jäi ta aktiivseks terapeudiks ja kirjutajaks, kelle mõtted ja lood on mõjutanud paljusid. „Armastuse õppetunnid” peegeldab tema oskust anda lohutust ja inspiratsiooni, pakkudes lugejale võimalust peatuda ja mõelda, kuidas elada täielikumalt ning suhestuda sügavamalt iseenda ja teistega.