daki.elab.siin

Dagmar Reintami „daki.elab.siin“ on blogivormis kirjutatud tekstikogumik, mis koondab sissekandeid, peegeldusi ja tähelepanekuid autori igapäevaelust. Kirjutised pärinevad ajast, mil isikliku elu jagamine internetipäevikus oli muutumas uueks eneseväljenduse vormiks. Tekstid ei järgi jutustava proosa klassikalist ülesehitust, vaid liiguvad episooditi, olenevalt hetkeolukorrast, tujust või kokkupuudetest. Lugeja satub autori elu kulgemisse sissepoole suunatud, sageli katkendliku, aga vahetu pilgu kaudu, kus läbivaks struktuuriks ei ole sündmuste loogika, vaid enesetaju vahelduvad kihistused.

Peatükid sisaldavad mõttekatkeid tööst, suhetest, väsimusest, ootustest ja juhuslikest detailidest, mis mõnikord moodustavad loo, teinekord jäävad iseseisvaks hääleks. Kirjutaja positsioon ei ole fikseeritud – see kõigub vaatleja, osaleja ja kommenteerija vahel. Keel on vahetu ja argine, lähedane vormile, milles inimene räägib iseendaga või kujuteldava kuulajaga. Blogivorm ei taga ainult vormilist katkendlikkust, vaid võimaldab kujundada suhteid lugejaga, kelle kohalolu on eeldatud, aga mitte otseselt määratletud. Isiklikust saab avalik, kuid mitte üldistuse kaudu, vaid jagamise akti kaudu, mis ei pretendeeri lõplikkusele.

„daki.elab.siin“ ei ole kirjanduslikult vormistatud elulugu ega fiktsionaalse struktuuriga romaan. See on ajahetkede kogum, kus tähelepanu ei keskendu muutusele, vaid olemasolu kestvale registreerimisele. Tekst ei paku tähenduste koondust, vaid võimaldab lugejal peatuda üksikutes fragmentides, mis ei vaja tõlgendust, vaid äratundmist. Nii kujuneb raamatust dokument isikliku elu esitusest, mis ei ürita ennast kehtestada, vaid olla olemas selles vormis, milles ta kirjutamise hetkel oli.