Avanevad uksed. Ainult võti taskus

„Avanevad uksed. Ainult võti taskus” on Dagmar Normeti mälestusteraamat, mis koondab esmakordselt ühiste kaante vahele tema isiklikud ja ausalt kirja pandud meenutused. Autor kirjeldab oma lapsepõlve ja noorusaega 1920.–1930. aastate Eestis, tuues esile nii argielu värvikaid detaile kui ka suuremaid ühiskondlikke muutusi. Raamat ei piirdu pelgalt isiklike kogemustega, vaid kannab endas ka terve põlvkonna lugu, kelle saatust mõjutasid 20. sajandi keerulised ajaloosündmused.

Mälestustes põimuvad pereelu, kooliaastad ja kultuurielu, luues laiahaardelise pildi Eesti ühiskonnast enne Teist maailmasõda ja selle järelmõjusid. Autor vaatleb nooruslikust, aga samas läbimõeldud perspektiivist, kuidas tema kaasaegsed kasvasid ja kujunesid, milliseid valikuid nad tegid ja milliste katsumustega silmitsi seisid. Normeti tekstis avaldub ehe ausus ja värske pilk, mis annab lugejale võimaluse suhestuda nii isikliku kogemuse kui ka ajastu laiemate tõsiasjadega.

Dagmar Normet (1921–2008) oli kirjanik, õpetaja ja stsenarist. Ta sündis Tallinnas juudi perekonnas ning tema isa oli ärimees Ruven Rubinstein (Randa). Normet oli ka kultusfilmi „Vallatud kurvid” kaasstsenarist, mis kinnistas tema nime Eesti kultuurilukku. Tema loomingus kohtuvad isiklik kogemus, pedagoogiline taust ja kirjanduslik oskus avada inimeste siseilma. „Avanevad uksed. Ainult võti taskus” on väärtuslik täiendus tema loomingu hulgas, pakkudes lugejale nii eluloolist sügavust kui ka põlvkondlikku peegeldust.