Kirjad tütrele. Ehk Kuidas ma emaks kasvasin ja oma last…

Dagmar Lambi teos „Kirjad tütrele. Ehk Kuidas ma emaks kasvasin ja oma last kogemata maha ei tapnud“ on isiklik, humoorikas ja kohati teravalt aus pilguheit emaks saamise protsessi. Raamat on üles ehitatud kirjadena autorilt oma tütrele, milles kajastuvad lapse sünni, kasvatamise ja ema enese leidmise kogemused. Kirjad ei ole kirjutatud tagantjärele idealiseerivalt, vaid toovad esile väsimuse, hirmu, süütunde ja rõõmu, mis emadusega kaasas käivad. Lamp ei varja oma eksimusi ega kahtlusi, kuid just see ausus loobki teosele äratuntava, ligipääsetava ja inimliku mõõtme.

Raamatusse põimuvad emotsionaalselt laetud hetked praktiliste tähelepanekutega, mille kaudu autor avab lapse kasvatamise igapäevaelu: uneprobleemid, rinnaga toitmine, esimene haigus, tööle naasmine, väsimus ja partnerlussuhte muutumine pärast lapse sündi. Samas ei jää raamat pelgalt argimärkmete tasandile, vaid kujuneb läbi huumori ja sisekaemuse ka päevikuks eneseteadvuse muutumisest – naisest emaks, inimesest hooldajaks, iseendaks jäämise püüdest keset täielikku elumuutust. Lugeja leiab tekstidest nii äratundmisrõõmu kui ka julgustust, eriti need, kes seisavad ise sarnaste elumuutuste ees.

Dagmar Lamp on eesti ajakirjanik, blogija ja kirjanik, kelle sulest on ilmunud nii ilukirjandust kui ka ühiskonnakriitilisi artikleid. Tema kirjutamisstiilile on omane vahetus, isiklikkus ja oskus käsitleda tõsiseid teemasid läbi isikliku prisma ilma liigse pateetikata. „Kirjad tütrele“ kuulub tema autobiograafilisema loomingu hulka ning pakub vahetut sissevaadet emaduse reaalsusesse, kus ideaalid ja tegelikkus sageli ei kattu, kuid mille keskel sünnib midagi väga inimlikku ja kestvat.