Valge hotell

D. M. Thomase romaan "Valge hotell" on provokatiivne ja kihiline teos, mis põimib omavahel psühhoanalüüsi, ajaloolise trauma ja fiktsiooni. Lugu algab 20. sajandi alguse Viinis, kus noor naine, ooperilauljatar Lisa Erdman, otsib abi kuulsalt psühhiaatrilt Sigmund Freudilt. Naist vaevavad visioonid, seksuaalsed fantaasiad ja seletamatud valud, mida ta väljendab poeetilises, kohati sürreaalses proosas. Nendest fragmentidest kasvab välja lugu, mille kaudu Thomas avab mitte ainult ühe inimese sisemaailma, vaid peegeldab ka terve ajastu sügavaid allhoovusi – seksuaalsuse repressiooni, varjatud traumade mõju ja Euroopa lähenevat katastroofi.

Romaani kompositsioon on ebatavaline: alguses esitatud kirjanduslikud fantaasiad vahelduvad kirjavahetuste, analüüside ja lõpuks realistliku jutustusega, mis viib lugeja II maailmasõja õudusteni. Lisa lugu saab uue tähenduse, kui ta satub koos oma pojaga Babõn Jari kurikuulsale hukkamisvälule, kus Natsi-Saksamaa väed mõrvasid tuhandeid juute. Thomas põimib trauma isikliku ja kollektiivse kogemuse üheks tervikuks, kus psühholoogiline valu ja ajalooline vägivald ei ole enam lahutatavad. *Valge hotell* tõstatab küsimusi mälu usaldusväärsusest, fantaasia ja tegelikkuse piiridest ning inimese psüühika vastupanuvõimest äärmuslikes olukordades.

D. M. Thomas (sündinud 1935) on inglise kirjanik ja luuletaja, kelle loomingut iseloomustab sügav huvi inimpsüühika, ajaloo ja moraali vastu. *Valge hotell* on tema tuntuim ja mõjukaim teos, mis ilmus 1981. aastal ning põhjustas ilmudes palju kõneainet oma avameelsuse ja vormilise julgustusega. See on romaan, mida on tõlgendatud mitmel tasandil: kui psühholoogiline juhtumianalüüs, kui holokausti mõistmise katse ning kui postmodernistlik eksperimenteerimine. Thomase teos on nõudlik, kuid mõjuv lugemine, mis ei paku lihtsaid vastuseid, vaid kutsub lugejat süvenema inimkogemuse varjatumaile kihtidele.