Vikerkaar

D. H. Lawrence’i romaan „Vikerkaar“ on mitmekihiline ja psühholoogiliselt süvitsi minev lugu, mis jälgib kolme põlvkonna naiste elu Inglise töölisklassi perekonnas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühiskondlikes muutustes. Teose keskmes on Brangwenite suguvõsa, kelle kodu Inglismaa keskosas saab lähtekohaks romaani peamistele teemadele: eneseotsing, vaimne ja seksuaalne vabanemine, naise roll ühiskonnas ning inimese suhe looduse, töö ja moderniseeruva maailmaga. Lawrence’i käsitlus on intiimne ja detailne, keskendudes mitte üksnes välistele sündmustele, vaid ka tegelaste sisemistele heitlustele.

Romaani jutustus kulgeb põlvkonniti: algul kujutatakse Tom Brangweni ja Lydia suhte arengut, seejärel nende poega Willi ning tema abikaasat Anna, ja lõpuks jõuab lugu Ursula Brangweni kasvamise ja vabanemiseni. Just Ursula kaudu väljendub Lawrence’i nägemus uuest naisest – iseseisvast, haritud ja vaimselt vaba isikust, kes seisab oma aja ühiskondlike ootuste ees nii töös, hariduses kui suhetes. Lawrence ei paku lihtsaid vastuseid ega ideaalpilti, vaid süveneb vastuoludesse: soorollide painesse, armastuse ja vabaduse vahelisse pingesse ning inimese sisemisse janu tähenduse järele.

D. H. Lawrence (1885–1930) oli inglise romaanikirjanik, luuletaja ja esseist, keda peetakse üheks modernismi olulisemaks esindajaks. Tema looming pälvis sageli vastuolulist vastuvõttu, kuna ta käsitles julge otsekohesusega teemasid, mida toonane ühiskond sageli vältis – eeskätt seksuaalsust, indiviidi vabadust ja töölisklassi kogemust. „Vikerkaar“, mis ilmus esmakordselt 1915. aastal, keelati Suurbritannias selle avaldamise järel mõneks ajaks moraalsetel kaalutlustel. Tänapäeval peetakse seda Lawrence’i üheks olulisemaks teoseks, mis sillutab teed tema hilisemale romaanile „Armunud naised“ ning jääb oluliseks ka naisekujutuse arenguloos inglise kirjanduses.