Öised sõnad

Corrado Alvaro jutukogu „Öised sõnad“ toob eesti lugejani valiku sügavmõttelisi ja atmosfäärseid lugusid, milles kajastub 20. sajandi esimese poole Itaalia vaimne ja sotsiaalne kliima. Alvaro, kes pärines Lõuna-Itaaliast, suudab ühendada oma jutustustes kohaliku eluolu detailse tundmise eksistentsiaalse ängi ja filosoofilise kaemusega. Öö kui motiiv esineb siin kord metafoorina, kord päris olustikuliselt – see on aeg, mil pinnale tõusevad inimese sügavamad mõtted, hirmud ja igatsused. „Öised sõnad“ on seega jutud, mis räägitakse vaikuses, pinges või enesekahtluses; tekstid, mis otsivad mõtet ilma kindlust pakkumata.

Teost iseloomustab rahulik ja mõtisklev tempo, kus väline sündmustik jääb sageli tahaplaanile ning esile tõusevad sisemised seisundid. Alvaro tegelased on sageli üksildased või äärealadel elavad inimesed – mehed ja naised, kes on kogenud kaotust, lahkumist või lootusetust. Samas ei puudu tekstidest ka leppimine, vaikne väärikus ja inimliku soojuse võimalus. Alvaro keelekasutus on kujundlik, ent vaoshoitud, hoides jutu rütmi nappide, kuid tähenduslike lausete kaudu. Ta on meister looma meeleolusid, milles igapäevane elu ja igavikulised küsimused põimuvad loomulikul viisil. Paljud lood on üles ehitatud nagu sisemonoloogid, kus tegelased räägivad iseendaga – või maailmaga, mis ei vasta.

Corrado Alvaro (1895–1956) oli itaalia kirjanik, esseist ja ajakirjanik, kelle looming keskendus sageli sotsiaalsele ebaõiglusele, lõunapoolsete piirkondade mahajäämusele ning inimese sisemistele vastuoludele moderniseeruvas maailmas. Ta oli oma aja üks tuntumaid intellektuaale, kelle loomingus kajastuvad nii sügavalt isiklikud kui ka laiemad ühiskondlikud teemad. Alvaro kirjutas nii romaane kui lühijutte, samuti teatri- ja ajakirjandustekste. „Öised sõnad“ pakub sissevaadet tema novellistiili – vaikne, introspektiivne, kuid alati inimesekeskne –, olles samal ajal ka lüüriline peegeldus 20. sajandi inimese haprast ja otsivast olemusest.