Kõige pikem päev. 6. juuni 1944, D-päev
Kõige pikem päev. 6. juuni 1944, D-päev
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Uus
- Märkused:
- Eesti Raamat | 2008
- 318 lk | Kõvakaaneline | 145 x 210 mm
- ISBN: 9789985656549
- Keel: eestikeelne
Cornelius Ryani teos „Kõige pikem päev. 6. juuni 1944, D-päev“ käsitleb Teise maailmasõja üht otsustavaimat episoodi – Normandia dessanti – dokumentaalse täpsuse ja laiahaardelise inimliku vaatega. Autor toob lugejani mitte ainult strateegilised otsused ja sõjaliselt olulised sündmused, vaid ka sajad isiklikud lood sõduritest, ohvitseridest ja tsiviilisikutest, kes viibisid sellel kriitilisel päeval sündmuste keskel. Raamatu ülesehitus järgib kellaajalist kronoloogiat, mille kaudu kujuneb pingeline ja haarav ülevaade sellest, kuidas D-päev kulges eri rindejoontel ning kuidas see mõjutab ajalugu tänaseni.
Ryan ei piirdu kõrgete väejuhatajate perspektiiviga, vaid annab sõna ka neile, kes maandusid liivale, hüppasid langevarjuga vaenlase tagalasse või viibisid oma kodus Normandia külades. Kasutades ulatuslikku allikmaterjali, sealhulgas intervjuusid mõlemal poolel osalenud inimestega, loob autor mitmekihilise narratiivi, milles isiklikud läbielamised ja hirmud põimuvad sõjalise logistika ja otsustusprotsessidega. Teos avab, kuidas D-päev oli mitte ainult sõjaline manööver, vaid ka inimsuse ja vastupidavuse proovikivi, milles osalesid tuhanded mehed ja naised eri rahvustest ja taustadest. Samuti toob raamat esile operatsiooni ettevalmistuste mahukuse ja keerukuse, paljastades, kui habras oli edukas dessant tegelikult.
Autor Cornelius Ryan (1920–1974) oli Iirimaal sündinud ajakirjanik ja sõjakorrespondent, kes töötas nii *Daily Telegraphi* kui *Time Life’i* heaks. Tema eriline huvi Teise maailmasõja sündmuste vastu viis teda kolme mõjuka sõjaraamatu kirjutamiseni, millest „Kõige pikem päev“ on tuntuim. Ryanile on iseloomulik täpsus faktides, kuid samas ka oskus jutustada haaravalt ja empaatiaga. Tema töid peetakse žanri klassikaks ning need on mõjutanud paljusid hilisemaid ajaloolisi uurimusi ja ekraanilavastusi, sealhulgas ka samanimelist filmi, mille aluseks käesolev teos ongi.
