Mötlemise õpetus. Koduküberneetika käsiraamat. Humoreskid

Corey Fordi „Mõtlemise õpetus. Koduküberneetika käsiraamat“ on satiiriline ja vaimukas kogumik humoreske, mis parodeerib 20. sajandi keskpaiga teadus- ja tehnikaoptimismi, eriti küberneetika ning ratsionaalse mõtlemise ülistamist. Raamat kujutab endast pseudoõpikut, mille eesmärk on õpetada lugejale, kuidas „mõelda õigesti“ – ent Fordi käsitlus on kõik muu kui tõsine. Tema tekstid on üles ehitatud teadusliku traktaadi vormis, ent sisu on absurdne, liialdatud ja täis mängulist keelekasutust, mille kaudu autor naeruvääristab nii mõningaid intellektuaalseid moevoolusid kui ka igapäevaseid inimlikke nõrkusi. Koduküberneetika mõiste on ise kujundlik liialdus, mis ühendab koduse argireaalsuse ja kõrgelennulise tehnoloogilise mõtlemise paroodiliseks tervikuks.

Fordi humoreskid on tulvil jaburaid skeeme, näiteid, graafikuid ja „teoreetilisi mudeleid“, mis matkivad õpetliku käsiraamatu ülesehitust, ent kukuvad pidevalt läbi oma „õpetlikkuses“. Ta käsitleb näiteks mõtlemisprotsessi juhtimist köögiviljatarbimise abil või ajurakkude tööd võrdluses pesumasina tsentrifuugiga. Nende absurdsuste kaudu tõstab Ford esile modernse ühiskonna kalduvust kõik nähtused ratsionaliseerida ja standardiseerida – isegi sellised nagu armastus, segadus või laisklemine. Samas ei puudu tekstidest ka inimlik soojus ja teravapilguline sotsiaalne kommentaar, mis teeb neist rohkem kui pelgalt naljajutud: need on ka peegeldus oma ajastu vaimsest seisundist ja tehnoloogilisest entusiasmist.

Corey Ford (1902–1969) oli ameerika humorist, esseist ja ajakirjanik, kelle loomingut iseloomustas vaimukas stiil, ühiskonnakriitiline alatoon ja kalduvus parodeerida intellektuaalseid või ametlikke diskursuseid. Ta avaldas arvukalt tekste ajakirjades nagu *The New Yorker* ja *Esquire*, ning oli hinnatud satiirik, kes oskas naeruvääristada nii akadeemilist pretensiooni kui ka argielu paradokse. „Mõtlemise õpetus“ esindab tema loomingut selle kõige mängulisemas ja iroonilisemas vormis, olles ühtaegu ajastu portree ja ajatu mõtisklus selle üle, kui keerulistena me suudame lihtsaid asju näha, kui selleks vaid piisavalt keerulisi sõnu kasutada.