Väike teater

Colette Vivier’ „Väike teater“ on tundlik ja realistlik noorsoojutustus, mille keskmes on Pariisi koolitüdrukute argipäev ja unistused. Teose peategelane on Marie, tagasihoidlik ja tähelepanelik tüdruk, kes peab päevikut ning paneb sinna kirja oma mõtted, tähelepanekud ja tunded. Päevikuvorm annab loole intiimse tooni, võimaldades lugejal näha maailma läbi lapse pilgu – siira, kahtleva, ent ka lootusrikka. „Väike teater“ kui kujund tähistab tüdrukute enda loodud nukuteatrit, mis muutub loovuse, koostöö ja sõpruse sümboliks, aga ka võimaluseks väljendada seda, mida igapäevaelus sõnadesse panna ei osata.

Romaani tegevus toimub vahetult enne Teist maailmasõda ning sellest kumab läbi tolle aja Pariisi vaesemate linnaosade eluolu – kortermajad, lärmakad tänavad, pereprobleemid, aga ka õrn lootus paremale tulevikule. Vivier käsitleb sõprust, eraldatust, peresuhete keerukust ja eneseväljenduse vajadust viisil, mis säilitab lapse vaatevinkli, ent ei alahinda tema sisemaailma sügavust. Loo käigus muutuvad tüdrukute mängud järjest tõsisemaks, peegeldades nende kasvavat teadlikkust elu ebaõiglusest ja keerukusest. Samas ei kao ka rõõm ja uudishimu, mis muudavad teose meeleolult tasakaalukaks ning siiralt inimlikuks.

Colette Vivier (1898–1979) oli prantsuse lastekirjanik, kelle looming keskendus sageli tavaliste laste elule suurlinnades, eelistades suurele seiklusele sisemist arengut ja vahetut elupeegeldust. Tema teosed on kirjutatud lihtsas, kuid nüansirohkes keeles, pidades silmas nii lapse emotsionaalset kui ka sotsiaalset kogemust. „Väike teater“ on üks tema tuntumaid teoseid, mis on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ning mille mõju on kestnud üle aja – jäädes aktuaalseks igal ajal, mil noor inimene otsib oma häält ja kohta maailmas.