Prints Caspian

Clive Staples Lewise „Prints Caspian“ on teine raamat tema tuntud seitsmeosalisest „Narnia kroonikate“ sarjast (ilmumiskorra järgi), mis viib lugeja taas müütilisse Narnia maailma. Lugu algab sellega, et neli Pevensie last – Peter, Susan, Edmund ja Lucy – naasevad pärast esimest seiklust Narniasse, seekord ootamatult ja mõistatuslikult. Neil tuleb avastada, et ajas on möödunud sadu aastaid, ja nende kunagine kuningriik on langenud uue valitseja, Telmaari päritolu despoodi, võimu alla. Lugu keskendub noorele printsi Caspianile, seaduslikule troonipärijale, kes peab taastama vana Narnia ja koguma üles viimased truud järgijad – räägivad loomad, kentaurid ja muud müütilised olendid.

Teose ülesehitus järgib klassikalise kangelase teekonna mustrit, kus Caspian, Pevensie lapsed ja liitlased peavad läbi tegema nii välised lahingud kui sisemised eneseleidmise protsessid. Narnia on muutunud maaks, kus vana maagia on peaaegu unustatud ja imesid peetakse lastejuttudeks. Selle taustal muutub võitlus mitte ainult poliitiliseks, vaid ka vaimseks ja moraalseks: küsimus pole üksnes troonil, vaid ka selles, milline on Narnia tõeline olemus ja väärtused. Lewise allegooriline jutustamislaad põimib kristliku sümbolismi, ajaloolised paralleelid ja fantaasiakirjandusele omase rikka sümbolimaailma, luues mitmekihilise loo, mis kõnetab eri vanuses lugejaid erineval tasandil.

C. S. Lewis (1898–1963) oli briti kirjandusteadlane, esseist ja kristliku mõtte suunamudija, kelle „Narnia kroonikad“ on kujunenud 20. sajandi lastekirjanduse klassikaks. Tema tööde keskmes on sageli inimese vaimne teekond, moraalsed valikud ja kujutlusvõime jõud. „Prints Caspian“ on selles kontekstis lugu taastulemisest, mäletamisest ja julgusest astuda vastu unustamisele. Lewis ühendab seiklusliku loo universaalsete teemadega, pakkudes lugejale nii meelelahutust kui ka mõtteainet, mida sügavamal tasandil võib tõlgendada usalduse, juhtimise ja kaotatud hiilguse taastamise allegooriana.