Hitleri võõrleegionärid. Euroopa räpane saladus

Christopher Hale’i uurimuslik teos „Hitleri võõrleegionärid. Euroopa räpane saladus“ heidab pilgu Teise maailmasõja vähemtuntud, ent äärmiselt vastuolulisele ja süngele peatükile – Euroopa vabatahtlikele, kes ühinesid natsi-Saksamaa relvajõudude, eriti Waffen-SSi koosseisuga. Raamat käsitleb põhjalikult, kuidas ja miks kümned tuhanded mehed eri Euroopa riikidest – Prantsusmaalt, Belgiast, Hollandist, Skandinaaviast, Balkanilt ja Baltikumist – liitusid okupatsioonivõimudega ning osalesid Saksa sõjaväe ridades. Tegu ei olnud üksnes sunnitud koostööga, vaid sageli teadliku ja ideoloogilise valikuga, mis on jätnud püsiva jälje Euroopa ajaloomällu.

Hale käsitleb oma raamatus nii liitujate motivatsioone kui ideoloogilist keskkonda, milles neid otsuseid tehti. Ta vaatleb, kuidas natsipropaganda, kommunismivastasus, rahvuslikud pettumused ja sotsiaalne survestamine kujundasid nende meeste valikuid. Samuti ei jäeta kõrvale ka praktilisi põhjuseid, nagu lootus paremale elule või lihtsalt ellujäämise soov sõjaoludes. Teoses tuuakse esile konkreetsete üksuste tegevus, nende roll sõjakuritegudes ning osalemine repressioonides okupeeritud aladel. Hale esitab materjali põhjalikult dokumenteerituna, toetudes arhiividele, intervjuudele ja mälestustele, kuid ei varja oma kriitilist hinnangut ning seab küsimuse alla hilisema vaikimise ja õigustamise.

Christopher Hale on briti autor, ajakirjanik ja dokumentalist, kes on spetsialiseerunud 20. sajandi totalitarismi ja natsismiga seotud teemadele. Tema tööde fookus on tihti suunatud ideoloogilise fanatismi ja selle tagajärgede mõtestamisele. „Hitleri võõrleegionärid“ on osa tema laiemast uurimustööst, mis püüab mõista, kuidas terved ühiskonnad ja üksikisikud võisid sattuda vägivalla teenistusse. Hale’i kirjutamislaad on pingestatud, faktikeskne ja sügavalt eetiline – ta ei jää üksnes ajaloolaseks, vaid esitab ka moraalse väljakutse lugejale, küsides, millist rolli mängib vaikimine ja valik ka tänapäeva Euroopas.