Minu elud

Christophe Rocancourti autobiograafia „Minu elud“ on ülestunnistuslik ja provokatiivne pilguheit mehe ellu, kes sai tuntuks ühe julgeima ja edukama petisena 20. sajandi lõpu Prantsusmaal ja Ameerikas. Teoses räägib Rocancourt avameelselt oma mitmetest identiteetidest, milles ta esines krahvina, pankurina, Hollywoodi produtsendina ja miljardäri pärijana, suutes end sisse seada kõrgseltskondades ja liita oma loosse palju tuntud nimesid. Tema elu kulges Pariisi tänavatelt kuni Los Angelese peosaalideni, ning igal pool jättis ta endast maha jälje – olgu siis raha, segaduse või uudishimu näol.

Raamatusse on talletatud Rocancourti vahetu ja eneseirooniline toon, mis muudab selle rohkem kui üksnes elulooraamatuks – see on isiklik vaade identiteedile, manipulatsioonile ja soovile olla keegi teistsugune. Teose keskmes on tugev sisekaemus üksinduse, kuuluvussoovi ja võimu kohta. Autor ei püüa oma tegusid õigustada ega liialt romantiseerida, vaid näitab, kuidas üksikisiku tühjuse- ja tõrjutustunne võib paisuda konstruktsiooniks, mida ümbritsev maailm valmis uskuma on. Rocancourt ei räägi mitte ainult ühiskonna ninanipsutamisest, vaid ka sellest, kui habras on enesekujutlus keskkonnas, kus kõik on näiline.

Christophe Rocancourt (snd 1967) on Prantsuse päritolu isehakanud petis, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse oma osavate identiteedivarguste ja kõrgetasemeliste tutvuste kaudu. Tema elu ja teod on olnud dokumentaalide ja artiklite objektiks, sageli samas võtmes, nagu tema enda kirjutatud raamat: eneseteadlik, vastuoluline ja piiripealne. „Minu elud“ annab ligipääsu tema mõttemaailma ja tunnetusviisidele, kuid jätab lugejale võimaluse otsustada, kuivõrd siiras see ülestunnistus tegelikult on. Tegemist on looga mehest, kes mängis elu kui rolli – ja tegi seda nii veenvalt, et maailm jäi uskuma.