Juudas, mu sõber

Christoph Wrembeki teos „Juudas, mu sõber“ on sügavalt mõtisklev uurimus inimlikust eksimusest, halastusest ja päästest. Inspiratsiooniks on Burgundias asuva Vézelay kloostrikiriku sambakaunistus, millel Kristus kannab oma õlgadel poodud Juudast nagu karjane kadunud lammast. Sellest kujundist saab raamatu keskne sümbol – armastuse ja lunastuse tähendus, mis ulatub ka nende poole, keda ühiskond või kirik on sageli kõrvale heitnud. Autor uurib evangeeliumide kaudu Jeesuse suhtumist kaotsiläinud inimestesse, rõhutades, et Jumal ei tõuka kedagi lõplikult ära, isegi mitte reeturit.

Wrembeki käsitlus ei piirdu pelgalt piiblitekstide tõlgendamisega, vaid avab ka inimliku süü ja andestuse psühholoogilist mõõdet. Raamat toob esile, et Juudase lugu on eelkõige inimese ja Jumala suhte peegeldus, kus hukkamõistu asemel võiks valitseda mõistmine ja kaastunne. Autor seob teoloogilise arutelu praktilise vaimulikkusega, kutsudes lugejat nägema armu seal, kus see esmapilgul tundub võimatu. Tulemuseks on tekst, mis kõnetab nii usklikke kui ka neid, kes otsivad vastuseid inimese sisemiste vastuolude ja lunastuse võimaluste kohta.

Christoph Wrembek on jesuiit ja roomakatoliku preester, kes on pühendanud oma elu teoloogilisele uurimistööle ja hingehoidlikule õpetamisele. Tema mõtlemises on ühendatud akadeemiline täpsus ja sügav inimlik tundlikkus. Wrembeki raamatud keskenduvad sageli neile, kes tunnevad end usust või elust võõrandununa, pakkudes neile lootuse ja lepituse sõnumit. „Juudas, mu sõber“ on selle lähenemise üks selgemaid väljendusi – katse näha igas inimeses, ka reeturis, kadunud lammast, keda Kristus kannab õlgadel tagasi valguse poole.