Tangerlanna

Romaan viib lugeja 1956. aasta Tangerisse, kus Alice Shipley püüab koos abikaasa Johniga kohaneda uues linnas, kui ukse taha ilmub endine kursa­kaaslane Lucy Mason. Teos käivitab taas kunagise sõpruse ja selle murdumise tagajärjed: kaks naist liiguvad mööda tänavaid, kohvikuid ja kortereid ning iga kohtumine nihutab piiri usalduse ja kontrolli vahel. Jutustuse hääl vaheldub kahe vaatepunkti vahel, nii et lugeja peab ise kokku panema põhjuse ja tagajärje jada. Kodu ja linn muutuvad proovikiviks, kus mineviku sündmus surub end üha uuesti kohalolekusse. Eesti väljaanne on ilmunud Postimehe Kirjastuse romaanisarjas; tõlke on teinud Krista Nurm ja kujunduse Zigmunds Lapsa. Need andmed kinnitavad väljaande teostusmeeskonna ning seovad raamatu sarjaga, millele annab visuaalse joone sama kujundaja.

Raamat uurib, kuidas lähedus võib muutuda järelevalveks ja kuidas teguviis kujuneb linnas, kus võõras keskkond sunnib igat sammu kaaluma. Lugu hoiab selget rütmi: peatükid vahelduvad, vihjed minevikule tulevad sisse lünkadena ning üksik meri­sõit, turulkäik või kohtumine naabritega lükkab tegevust edasi. Teos ei paku politsei­menetluse kirjeldusi, vaid keskendub otsusele, kes juhib ja kes järgib, ning näitab, kuidas väiksed valed sünnitavad suure vaikimise. Kahe jutustaja ebausaldusväärsus sunnib kontrollima iga väidet; samaaegselt töötab taustaks linn kui ruum, mis kannab välja võõristuse, argipäeva ja põgenemise soovi. Nii kujuneb pingeväli, kus sõprus, kinnisidee ja enesekaitse vahetavad kohti. Lugeja roll on eristada meenutust vaatlusest ja otsustada, millal mälestus on kava, mitte kiri­jeldus. Kirjastuse sisututvustus ja ülevaated rõhutavad just seda kahekõnet, mis hoiab teksti liikumas kahe mina vahel.

Autor Christine Mangan on Ameerika kirjanik, kelle esikromaan on „Tangerine“. Ta on avaldanud hiljem ka romaanid „Palace of the Drowned“ ja „The Continental Affair“. Manganil on doktorikraad University College Dublinist, uurimissuunaga 18. sajandi gooti kirjandus, ning loovkirjutamise magistrikraad University of Southern Maine’ist. Ta elab Detroitis ja on töötanud kirjandusteaduse ning toimetamise valdkonnas. Hariduslik taust selgitab, miks ta eelistab piiratud vaatepunkti, kahe jutustajahääle kõrvutust ja järkjärgulist pingestamist; vorm toetub kirjandustraditsioonile, kus keskkond kujundab valikuid ja ootamatu ilmumine käivitab loo. Eesti väljaande puhul kinnitavad andmebaasid ja kirjastuse leht autori nime ja rolli ning seovad teose tema hilisema loominguga, nii et lugeja saab näha, kuidas debüütraamat avab hilisemate teoste põhiküsimused.