Vox

„Vox“ on düstoopiline romaan, mis asetab lugeja maailma, kus naistele kehtestatakse karm keeld rääkida rohkem kui sada sõna päevas. Teose keskmes on keeleteadlane dr Jean McClellan, kelle igapäevane elu muutub ühe hetkega võimatuks – töö, haridus ja eneseväljendus võetakse naistelt süstemaatiliselt ära. See, mis näib algul absurdsena, muutub peagi totaalseks kontrollimehhanismiks, mille abil piiratakse naiste õigusi ja rolli ühiskonnas. Romaan uurib küsimust, kuidas säilitada väärikus ja identiteet, kui inimese põhiõigus rääkida ja arvamust avaldada on ära võetud.

Lugu ei piirdu vaid poliitilise kujutlusega, vaid puudutab ka perekonna sisemisi pingeid. Jean peab mõtlema, kuidas kaitsta oma tütart, kes kasvab üles maailmas, kus lugemine ja kirjutamine on tüdrukutele keelatud. Tema enda võitlus on seotud nii isikliku julguse kui ka ühise vastupanuga. Teos toob esile hirmuäratava pildi ühiskonnast, kus naised on taandatud vaikijateks, ja esitab samas lootuse, et vabaduse eest seismine on võimalik isegi kõige rõhuvamas süsteemis. „Vox“ mõjub hoiatava allegooriana, mis seob kaasaegseid arutelusid soolise võrdsuse, võimu ja vabaduse teemadel.

Christina Dalcher on Ameerika keeleteadlane ja kirjanik, kelle loomingut iseloomustab huvi keele ja võimu seoste vastu. Tal on doktorikraad lingvistikas ning ta on avaldanud nii teaduslikke kirjutisi kui ka ilukirjanduslikke tekste. „Vox“ oli tema läbimurdeteos, mis tõi rahvusvahelist tähelepanu ning tõlgiti mitmetesse keeltesse. Dalcheri kirjutamisstiil ühendab teadusliku tausta ja ühiskondliku kujutlusvõime, pakkudes lugejale lugu, kus keel on ühtaegu vahend suhtlemiseks ja relv rõhumiseks. Hilisemates teostes on ta jätkanud düstoopiliste teemade uurimist, keskendudes ühiskondadele, kus vabaduse piiramine avaldub pealtnäha väikestes, ent tegelikult laastavates muudatustes.