Mis jääb. August. Kaks jutustust

„Mis jääb. August. Kaks jutustust“ koondab kaks lugu, mis vaatlevad Saksamaa lähiajalugu erinevate elukogemuste kaudu. Esimene jutustus, „Mis jääb“, keskendub 1970. aastate Ida-Saksamaa ühiskondlikule õhkkonnale, kus argipäev on täidetud hirmu ja jälgimisega. Peategelane elab pidevas teadlikkuses, et teda kontrollitakse, ning püüab selles olukorras säilitada oma sisemist vabadust ja mõtlemise ausust. Lugu on kirjutatud vahetult ja enesesse süüvivalt, andes edasi nii ühiskondlikku surve tunnet kui ka inimese soovi jääda iseendaks isegi siis, kui sõnad ja teod on piiratud.

Teine jutustus, „August“, viib lugeja tagasi sõjajärgsesse lapsepõlve. Väike poiss, kes on kaotanud ema, satub tervist taastama mägedes asuvasse sanatooriumisse. Seal kohtab ta Lilot – noort naist, kelle hoolivus ja soojus jätavad temasse sügava jälje. Aastate pärast meenutab mees neid päevi tänutundega, nähes neis oma ellujäämise algust. „August“ on vaikne ja siiras lugu mälestusest, mis kannab edasi inimlikkuse ja lootuse tähendust ajas, mil häving ja kaotus olid alles värsked. Mõlemad jutustused ühendab küsimus, mida minevik inimeses jätab ja kuidas mälu kujundab identiteeti.

Christa Wolf oli saksa kirjanik, kelle loomingus põimusid isiklik kogemus ja ajalugu. Ta käsitles sageli mälu, südametunnistuse ja vastutuse teemasid, otsides viise, kuidas jääda ausaks poliitiliste ja moraalsete surveolukordade keskel. Wolfi stiil on introspektiivne ja mõtlik, keskendudes sisemisele häälele ning inimesele ühiskondlike muutuste taustal. „Mis jääb“ ja „August“ väljendavad tema püüdlust mõista, kuidas inimene jääb truuks iseendale, kui aeg ja süsteem seda peaaegu ei luba.