Medeia. Hääled

“Medeia. Hääled” on Christa Wolfi romaan, mille eesti keeles avaldas kirjastus Eesti Raamat 1997. aastal. Teose originaal “Medea. Stimmen” ilmus Saksamaal 1996. Romaan tugineb kreeka mütoloogiale, kuid autor tõlgendab klassikalist Medeia-kujutust ümber. Kui varasemates allikates esineb Medeia kättemaksuhimulise ja oma lapsi tapva naisena, siis Wolfi käsitluses on ta pigem õilsameelne, tundlik ja inimlik tegelane, kes jääb siiski võõraks nii oma sünnimaal Kolchises kui ka uuel kodumaal Korintoses. Mitme hääle kaudu esitatud jutustus annab lugejale võimaluse näha sündmusi erinevate tegelaste vaatenurkadest.

Romaan ei keskendu ainult antiikse loo ümberjutustamisele, vaid on samas ka allegooria 1990. aastate Saksamaa poliitilistele ja ühiskondlikele protsessidele. Medeia kui tõrjutud ja süüdistatud tegelane sümboliseerib ühiskonnas sageli tõrjutud, marginaliseeritud või vääralt süüdistatud inimesi ja gruppe. Wolf näitab, kuidas võimupositsioonil olijad loovad narratiive, mille kaudu kujundatakse süüdlasi ja hoitakse omaenda võimu. Teos tõstatab küsimusi süü, tõe ja mälu kohta, muutes müütilise loo kaasaja ühiskonna peegelduseks.

Christa Wolf (1929–2011) oli üks tuntumaid saksa nüüdiskirjanikke, kelle loomingus põimuvad ajalooline ja isiklik kogemus. Ta kasvas Ida-Saksamaal ning paljud tema teosed käsitlevad identiteedi, süü ja vastutuse teemasid. Wolfi loomingus on sageli keskne naise vaatenurk ja katsed ümber mõtestada traditsioonilisi rolle kirjanduses ja ühiskonnas. “Medeia. Hääled” kuulub tema hilisloomingusse ja näitab, kuidas ta kasutas müütilisi motiive, et kõneleda oma aja poliitilistest ja moraalsetest pingetest.