Provokaator

Chris Cleave’i romaan „Provokaator“ („Incendiary“) esitab maailmalõpuliselt kõlava, ent samas intiimselt isikliku loo emast, kes kirjutab avaliku kirja Osama bin Ladenile pärast seda, kui terrorirünnak Londonis võtab talt mehe ja väikese poja. Kogu teos on vormistatud ühe pika pihtimusliku kirjana, milles peategelane jagab oma leina, süüd, kahetsust ja segadust. Tekst on nii emotsionaalselt kui stiililiselt intensiivne – segu poliitilisest groteskist, tragöödiast ja mustast huumorist –, paljastades traagilise sündmuse järel hinge jäänud haavad ja nende peegeldused ühiskonnas.

Romaan käsitleb leina ja trauma kõrval ka meedia rolli, võimustruktuuride küünilisust ja moraalset segadust, mis järgneb suurlinna raputanud katastroofile. Peategelane – nimeks jääb ta anonüümseks – kõigub reaalsuse ja illusiooni piiril, olles kord emalikult kaastundlik, kord ise destruktiivne. Cleave kirjutab tema hääle läbi siira ja katkise minajutustuse, kus banaalsed igapäevaeludetailid segunevad suurte ühiskondlike küsimustega. Stilistiliselt on tekst tihe ja kiire, sageli vahelduvad meeleolud ootamatult, mis loob lugemisel rahutu ja kaasahaarava kogemuse.

Chris Cleave on briti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingut iseloomustab poliitiliste ja sotsiaalsete teemade ühendamine isikliku looga. Tema debüütromaan „Provokaator“ ilmus Inglismaal 2005. aastal – sama aasta 7. juuli Londoni terrorirünnakute eel –, mis andis teosele ootamatult kõheda aktuaalsuse. Hilisemates teostes, nagu „Väike mesilane“ ja „Kuld“, jätkab Cleave samade eetiliste ja identiteediga seotud teemade uurimist. „Provokaator“ on neist kõige eksperimentaalsem, kujutades inimlikku haavatavust poliitilise vägivalla kontekstis viisil, mis ei paku lahendusi, vaid kõneleb julgelt inimese sees toimuvast kaosest.