Linn ja linn

Romaan „Linn ja linn” viib lugeja kummalisse ja korraga tuttavasse keskkonda, kus geograafia ja poliitika põimuvad omapärasel moel. Euroopa serval paiknev Besžel meenutab esmapilgul tavalist postsotsialistlikku linna, kuid samal territooriumil eksisteerib ka teine linn – Ul Qoma. Need kaks linna ei ole lihtsalt naabrid, vaid üksteisega läbi põimunud ruumid, kus igapäevaelu kulgeb paralleelselt. Kui Besželist leitakse tundmatu naise surnukeha, satub uurija Tyador Borlu sündmustikku, mis sunnib teda ületama mitte ainult füüsilisi piire, vaid ka oma meele piiratust. Juhtumi lahendamine tähendab kokkupuudet reeglite, mis nõuavad, et osa nähtavast tuleb teadlikult „mittenäha”.

Uurimise käigus liigub tegevus üle nähtamatu piiri Ul Qomasse, kus Borlu töötab koos kohalikku politseid esindava Qussim Dhattiga. Mõrvajuhtum osutub palju keerukamaks, kui algselt paistis – see seostub äärmuslike liikumiste, võimuvõitluste ja salajaste organisatsioonidega, mis tegutsevad mõlemas linnas. Laitmatu kriminaalromaani struktuur põimub poliitilise allegooria ja ulmelise kujutlusvõimega. Linnadevaheline suhe, kus sama tänava ühel pool võib kehtida üks seadus ja teisel pool teine, loob tugeva sümboli piiride, identiteedi ja tõe hapruse kohta. Nii muutub konkreetse mõrvamüsteeriumi lahendamine ühtlasi mõtteharjutuseks reaalsuse ja tajude piiride üle.

China Miéville (sündinud 1972) on briti kirjanik, kes on tuntud oma eripärase lähenemise poolest ulmele ja fantaasiakirjandusele. Tema loomingut on seostatud suuna „uus veider” (new weird) arenguga, kus segu fantaasiast, ulmest ja õudusest põimub sotsiaalse ja poliitilise alltekstiga. Miéville on õppinud sotsiaalantropoloogiat ja poliitikat, mis kajastub ka tema teostes, kus maailmade ehitus on tihedalt seotud võimusuhete ja ideoloogiate kujutamisega. „Linn ja linn” on üks tema tunnustatumaid romaane, mis pälvis mitmeid auhindu, sealhulgas Arthur C. Clarke’i ja Hugo preemia, kinnistades autori positsiooni tänapäeva mõjukateima ulmekirjanikuna.