Märgalad

Charlotte Roche’i romaan „Märgalad“ on vastuoluline ja piire kompav teos, mis kujutab noore naise keha ja kogemusi erakordselt avameelses ja provokatiivses võtmes. Peategelane Helen Memel on 18-aastane tüdruk, kes satub haiglasse pärakupiirkonna operatsioonile ning kasutab haiglavoodis veedetud aega eneseanalüüsiks, mässuks normide vastu ning oma keha ja seksuaalsuse uurimiseks. Teos on jutustatud esimese isiku vaatepunktist, mis annab sellele intensiivse ja sageli häiriva aususe. Heleni mõtted ulatuvad lapsepõlve kogemustest kuni praeguste fantaasiate ja ihadeni, ilma et autor midagi pehmendaks või varjaks.

„Märgalad“ seob kokku kehalisuse, psühholoogilise haavatavuse ja sotsiaalsete ootuste kriitika. Heleni monoloog on tulvil kehalisi kirjeldusi, mis rikuvad teadlikult hügieeni- ja moraalinorme ning nihutavad piiri intiimse ja avaliku vahel. Tegu ei ole pelgalt šokeerimisega, vaid pigem katsega purustada vaikimise ja häbi kultuuri, mis ümbritseb naise keha ja seksuaalsust. Läbi groteski ja groteskse huumori tõstab romaan esile ka sügavama vajaduse armastuse, hoolivuse ja stabiilsuse järele, mida peategelane varjab oma räige sõnakasutuse ja bravuurika käitumise taha.

Charlotte Roche on Saksamaal elav briti päritolu kirjanik ja telesaatejuht, kelle debüütromaan „Märgalad“ tekitas ilmudes ulatuslikku meediakajastust ja elavat vastukaja. Teost on nimetatud nii feministlikuks manifestiks kui ka lihtsalt skandaaliks, kuid ükskõikseks ei jäta see peaaegu kedagi. Roche’i kirjutamislaad on teadlikult toorem ja piiripealne, ent samal ajal ka emotsionaalselt siiras. „Märgalad“ on teos, mis ei sobitu mugavalt ühtegi kategooriasse – see rikub konventsioone, kutsub esile reaktsioone ja esitab küsimusi keha, identiteedi ja ühiskonna ootuste kohta.