Jane Eyre

Charlotte Brontë romaan „Jane Eyre” on 19. sajandi inglise kirjanduse klassika, mis jälgib vaesest ja raskest lapsepõlvest pärit tüdruku teekonda eneseteostuse ja armastuse poole. Lugu algab Jane’i lapsepõlvega tema jõuka tädi majas, kus ta kogeb tõrjutust ja alandust. Hilisemad aastad karmis internaatkoolis kujundavad tema iseloomu ning õpetavad vastupidavust ja moraalset tugevust. Noore naisena asub ta tööle koduõpetajana Thornfieldi mõisas, kus tema elutee ristub salapärase ja vastuolulise Edward Rochesteriga. Nende suhe kujuneb romaani keskseks teljeks, kus kirg ja kohusetunne, armastus ja saladused põrkuvad.

Romaanis põimuvad isiklikud ja ühiskondlikud teemad. Jane’i teekond näitab, kuidas naine püüab jääda truuks oma väärtustele ja eneseväärikusele maailmas, kus naiste roll oli piiratud ning sõltuv meeste otsustest. Brontë käsitleb julgelt ka küsimusi laste kasvatamisest, religioonist ja moraalist, tuues esile vaidluse, kas tõeline usk seisneb välises vormis või sisemises aususes. „Jane Eyre” tõstatab naiste võrdõiguslikkuse teema juba enne, kui see sai laiemaks ühiskondlikuks aruteluks, ning loob samal ajal sügavalt liigutava armastusloo, mis on puudutanud lugejaid põlvkondade vältel.

Charlotte Brontë (1816–1855) oli inglise kirjanik, kes kuulus koos oma õdede Emily ja Anne Brontëga inglise kirjanduse ajalukku kui üks 19. sajandi olulisemaid autorite kolmikuid. Tema looming on isikupärane segu romantismist ja realismist, mille keskmes on sageli tugevad ja iseseisvad naiskujud. „Jane Eyre”, mis ilmus 1847. aastal algselt pseudonüümi Currer Bell all, sai kiiresti tuntuks ning kindlustas Brontë koha maailmakirjanduse klassikute seas. Tema teos mõjutas oluliselt arusaamu naise rollist ühiskonnas ja kirjanduses, jäädes aktuaalseks ka tänapäeval oma universaalsete teemade tõttu.