Jane Eyre

„Jane Eyre” on Charlotte Brontë tuntuim romaan, mis kuulub 19. sajandi inglise kirjanduse klassikasse. Eesti Riiklik Kirjastus andis selle välja 1959. aastal ning teos on saanud mitmeid kordustrükke. Lugu jutustab Jane Eyre’i eluteest, alates tema üksildasest ja raskest lapsepõlvest, mis möödub nii sugulaste hoolimatu kasvatuse kui ka karmide kooliaastate keskel. Romaan viib lugeja edasi noore naise eneseotsingute ja kujunemise loo juurde, kus keskne on nii tema töö koduõpetajana kui ka püüdlus leida oma koht ühiskonnas ja isiklikus elus. Selles on läbivalt tunda 19. sajandi realistliku romaani traditsiooni, mille taustal on nähtav ka tugev psühholoogiline lähenemine.

Teos seob endas klassikalise arenguloo ja armastusromaani jooni. Jane’i ja Edward Rochesteri keerukas suhe on romaani keskmes, kuid see ei piirdu pelgalt armastuslooga. Romaan käsitleb ka sotsiaalset ebavõrdsust, naise sõltumatuse küsimust ja üksikisiku õigust eneseväärikusele. Lugeja kohtub Jane’i teekonnal nii ahistava koolikeskkonna kui ka ühiskondliku kihistumisega, samas pakub romaan ka tugevat vaimset mõõdet – Jane’i sisemine ausus ja väärikus kujundavad teda isiksusena, kes ei lepi kergemate lahendustega. Teos on mitmekihiline, põimides süngemat tooni ja romantilist pinget, mis teeb sellest ühe 19. sajandi olulisema romaani.

Charlotte Brontë (1816–1855) oli Inglise kirjanik, kes sündis Haworthis Yorkshire’is vaimuliku peres. Koos oma õdede Emily ja Anne Brontëga lõi ta kirjanduses ainulaadse nähtuse, millele on antud nimeks Brontëde looming. Charlotte Brontë kasutas algselt pseudonüümi Currer Bell ning tema loomingust tõusid esile just romaanid „Jane Eyre”, „Shirley” ja „Villette”. Tema stiil on tuntud kui tugevate naiskujude ja psühholoogilise sügavuse poolest, kus esiplaanil on iseseisvuse ja väärikuse otsing. Brontë elutee jäi lühikeseks, kuid tema teosed on jäänud püsima maailmakirjanduse kullafondi, olles mõjutanud nii oma kaasaega kui ka hilisemat arusaama naisautorite kohast kirjanduses.