Imeline kalaluu. Muinasjutt lastele

Charles Dickensi „Imeline kalaluu. Muinasjutt lastele“ on lühike ja õpetlik allegooriline jutt, mis erineb märgatavalt autori tuntumatest ühiskonnakriitilistest romaanidest. Tegu on südamliku ning kergelt fantastilise looga, mille keskmes on vaene ja abivalmis tüdruk, kelle headus saab tasutud maagilise kingitusega – imelise kalaluuga, mis aitab tal raskustest üle saada. Jutu süžee järgib klassikalist muinasjutustruktuuri, kus peategelane läbib katsumused, näitab üles lahkust ja väärikust, ning leiab lõpuks tunnustuse. Loo moraal seisneb eelkõige kaastunde, aususe ja vastastikuse abi väärtustamises, mida autor esitab lastele mõistetavas ja kujundirohkes keeles.

„Imeline kalaluu“ avaldab mõju oma lihtsa, ent kõneka keele ja kindla väärtusraamistikuga. Dickensi oskus luua meeldejäävaid karaktereid ja kujundeid väljendub ka selles miniatuuris: kalaluu pole pelgalt võluese, vaid tähistab lootust ja usku, et headus suudab muuta elu paremaks. Tekstis puudub liigne sentimentaalsus, kuid selles peitub selge eetiline sõnum, mis kandub lastele edasi ilma manitsusteta. Muinasjutu vorm võimaldab autoril kõnetada noort lugejat samasuguse empaatiaga, millega ta käsitles oma suuremates teostes ühiskonna heidikuid ja kannatajaid. Tegu on teosega, mis sobib ettelugemiseks ning arutelude algatamiseks väiksemate lastega väärtuste teemal.

Charles Dickens (1812–1870) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks 19. sajandi tähtsaimaks prosaistiks. Teda tuntakse eelkõige oma mahukate romaanide poolest, nagu „Oliver Twist“, „David Copperfield“ ja „Piparkoogimees“, milles ta käsitles ühiskondlikku ebaõiglust, vaesust ja inimväärikust. Vähem on teada, et ta kirjutas ka mitmeid jutte ja lugusid lastele, sealhulgas muinasjutulikus laadis lühivorme, nagu „Imeline kalaluu“. Neis on tema südamlikkus, õiglustunne ja huumor ühendatud lihtsa narratiiviga, mis kõnetab nii väikest kui suurt lugejat, andes aimu Dickensi mitmekesisest andest ja hoolivast maailmatunnetusest.