David Copperfield

Charles Dickensi romaan „David Copperfield” on üks inglise kirjanduse olulisemaid arengulugusid, mille keskmes on peategelase isiklik kasvamine ja eneseleidmine läbi elu erinevate etappide. Teos algab peategelase lapsepõlvest, mida varjutavad varajane orvuks jäämine, kasuisa julmus ja koolielu raskused. David rändab läbi elu mitmete kodude, ametite ja inimsuhete, kohtudes nii ausate kui eksitavate tegelastega. Tema areng kulgeb läbi enesekahtluste ja kogemuste, kuni ta leiab oma koha ühiskonnas ning kindlustab nii isikliku kui professionaalse tasakaalu.

Romaanis on oluline koht kõrvaltegelastel, kellest paljud on kujunenud inglise kirjanduse tüüpilisteks kujudeks: eksalteeritud Mr. Micawber, salakaval Uriah Heep, lahke Betsey Trotwood ja lapsemeelne Peggotty. Nende kaudu uurib Dickens nii ühiskonna ebaõiglusi kui inimloomuse mitmekesisust. Romaani keel ja stiil kannavad endas ajastuomast detailirohkust ja empaatilist tähelepanelikkust elu vastu. David Copperfieldi sisemine maailm avatakse esimeses isikus jutustuse kaudu, mis loob lugejaga vahetu ja usaldusliku sideme. Temaatiliselt käsitleb teos vaesust, haridust, eneseväärikust, armastust ja ühiskondlikku tõusmist.

Charles Dickens (1812–1870) oli viktoriaanliku ajastu juhtivaid kirjanikke, kelle looming on tugevalt seotud tema isikliku elukogemuse ja ühiskonnakriitilise vaatega. „David Copperfield” on sageli nimetatud tema kõige autobiograafilisemaks romaaniks, kuna paljud peategelase läbielamised on inspireeritud autori enda lapsepõlvest ja noorusest. Raamat ilmus esmakordselt 1849–1850 järjejutuna ning on hiljem korduvalt tõlgitud, lavastatud ja ekraniseeritud. Dickensi võime ühendada sotsiaalne vaade, terav psühholoogiline tähelepanek ja südamlik jutustamisstiil on teinud sellest romaanist ajatult mõjuva teose.