Liikide tekkimine

Raamat esitab Charles Darwini põhiteesi: liigid muutuvad põlvkondade jooksul, sest isendite väikesed erinevused kanduvad edasi ja kujunevad keskkonna mõjul. Teos selgitab, kuidas looduslik valik eelistab ellujäämist ja paljunemist soodustavaid tunnuseid ning kuidas juhuslik variatsioon loob materjali, mille hulgast valik toimib. Autor toob näiteid aretusest ja looduse vaatlusest; jutt liigub tuvidest ja vindilaadsetest lindudest laiemate järeldusteni liikide kujunemisest. Lugeja näeb, et kohanemine ei nõua suurt hüpet, vaid tekib väikeste nihkete kuhjumisel. Väljaanne rõhutab kaht põhimõtet: ühisest esivanemast hargnev sugulus ning elukeskkonna ja konkurentsi roll ellujäämises. Loodus ei sea eesmärki, kuid ta jätab püsima need vormid, mis antud oludes toimivad. Raamat hoiab keele lihtsana, et mõiste “liik”, “muutlikkus”, “pärilikkus” ja “valik” muutuksid loetavaks ilma eriteadusliku sõnavarata.

Teos liigutab lugejat samm-sammult läbi põhiküsimuste. Peatükid võtavad ette liigi ja alamliigi eristuse, varieeruvuse päritolu, valiku toimemehhanismi, konkurentsi ja toidunõudluse, väljasuremise ja järjepidevuse fossiilide reas ning “elu puu” kujundi, mis koondab hargnemise loogika. Illustratsioonid ja skeemid aitavad näha, kuidas väikesed eelised kalduvad põlvkondade vältel kuhjuma ning kuidas üks populatsioon võib jaguneda eraldi harudeks. Raamat toob välja, et evolutsioon ei toimi sirgjoonelise redelina, vaid võrgustikuna, kus harud tekivad, hääbuvad ja jätkuvad. Selgitused kummutavad levinud arusaama, nagu “liik” oleks püsiv ja muutumatu; tekst näitab, et piirid on ajalised kokkulepped, mida toetab vaatlus ja võrdlus. Lugeja saab tööriistad, millega siduda kohastumus, pärilikkus ja populatsioonidünaamika ühtseks pildiks.

Charles Darwin oli Briti loodusteadlane, kes sõnastas loodusliku valiku teooria ja avas ühisest esivanemast hargnemise printsiibi. Tema uurimise alus oli vaatlus, võrdlus ja tõendusmaterjal eri elupaikadest. Sabina Radeva on molekulaarbioloogia taustaga illustraator, kes on vahendanud Darwini teesid pildilise ja selge jutustusega. Tema töö liidab teksti ja joonise nii, et mõisted muutuvad nähtavaks ega jää üksnes definitsioonideks. Eesti lugejani jõudev väljaanne tugineb sellele lähenemisele: klassikaline argumentatsioon püsib, kuid rasked kohad saavad selgituse, mille kõrval püsib tõenduslik tugi vaatlustest, aretusest ja looduskirjeldusest. Nõnda saab algteooriast õppetekst, mida saab lugeda ise või koos juhendajaga.