Tavalised ogarused

Charles Bukowski jutukogu „Tavalised ogarused“ koondab endas valiku autori lühivorme, milles peegeldub tema tuntud kõnepruuk – toores, otsene ja sarkastiline. Need lood sukeldavad lugeja Ameerika allmaailma argipäeva, kuhu kuuluvad läbipõlenud kirjanikud, üksildased baarikülastajad, juhutöölised ja igapäevased meeleheitehetked. Bukowski tegelased ei püüa end õigustada ega kaunista oma elu; nad elavad otsekoheselt ja sageli ennasthävitavalt, jäädes seejuures siiski inimlikuks. Igas loos peitub mingi äratuntav tõetera, olgu selleks lootusetu armastus, enesehaletsus või tõdemus, et elu on enamasti halastamatu, kuid mõnikord siiski talutav.

Raamatus kohtab lugeja nii realistlikke kui veidi groteskseid olukordi – näiteks võitlusi tööbörsidel, juhusuhteid ja igavikulisi kõnelusi viina taga. Bukowski ei idealiseeri midagi, ent tema maailmas on teatud rütm ja isegi luule, mis avaldub just napisõnalistes kirjeldustes ja ootamatutes pööretes. Mitmetes lugudes kohtab ka Bukowski alter egot Henry Chinaskit, kelle pilgu läbi näidatakse elu absurdsust ja rutiinsust, ent ka inimeses peituvat kangekaelset ellujäämissoovi. Huumor, isegi kui see on must või kibestunud, aitab tasakaalustada eksistentsiaalset raskust.

Charles Bukowski (1920–1994) oli saksa päritolu Ameerika kirjanik, kes veetis suure osa oma elust Los Angeleses. Tema looming, mis hõlmab luulet, proosat ja romaane, keskendub tihti ühiskonna äärealadele ja autobiograafilistele kogemustele. Bukowski sai laiemalt tuntuks alles hilisemas eas, kuid tema mõju ulatub paljude 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse autoriteni. Ta oli tuntud oma antielitaarse hoiaku ja kirgliku sõltumatuse poolest, mis kajastub ka „Tavaliste ogaruste“ jutustustes.